Hüvasti, kollane kass ja Tere, kollane kass! pole ehk Undi võimsaimad teosed, aga väga kõnekad abimehed tema elu ja kirjatööde mõistmisel. Motiive esikromaanist on rännanud Undi mitmesse teise raamatusse. Võiks koguni öelda, et Kassi-romaan on Mati Undi - valdavalt ju iseenesest kõneleva - loomingu selgroog. Viimasest Kassist ilmneb, et autor ei armasta enam elu kui materjali, vaid lähtub uue teose kirjutamisel hoopis varasemast loomingust. Kerge undiliku melodramaatilisusega võiks öelda, et see saigi talle kui kirjanikule saatuslikuks ning tõukas ta lõplikult teatri valda, kus sai kohandada ja lavastada teoseid - mitte elu -, tsiteerida suurmehi ja ennast. See sobis täitmatu kunstijanuga Undile.