Kogumikus „Heade mõrvade linn“ on kolm mõrvalugu Tartu linnast. Jutte ühendab see, et need kõik toimuvad kultuuriringkondades ja Tartu kesklinna tuntud kohtades ja lugude keskmes on teravad intriigid ja vastuolud Eesti haritlaskonna seas. Lühiromaanis „Mõrv Mänguasjamuuseumis“ leitakse tapetult sama muuseumi teaduskuraator, kes juhatas seal öösel salajast koosolekut. Mõrva asub uurima Kirjandusmuuseumi eriosakonna endine töötaja, eradetektiiv Laura Peegel, kes peagi tuvastab, et Tartus toimub juba pikemat aega salajane sõda erinevate kultuuriasutuste vahel ja et panused selles mängus on väga kõrged. Oma huvide kaitsmiseks on Tartu muuseumid moodustanud salajase koalitsiooni ning mõrtsukas peab olema keegi selle liikmetest. Jutustustes „Mõrv Ulmeühingu aastakoosolekul“ ja „Mõrv „Reaktori“ toimetuses“ on vaatluse all karm tegelikkus Eesti kirjandusilmas. Raamat on esimene „Kriminaalse raamatukogu“ sarjas ilmunud raamatuist.

Ajalooliste kriminaaljuttude kogumiku „Rõngu roimad“ järjes „Põrgutõld“ lahendab terava taibuga Rõngu pastor Alexander Lenz taaskord kummalisi tapmisjuhtumeid. Ajal, kui politseid päriselt ei olnud, oli ka kirikul oma kihelkonnas kurjategijate leidmies ja karistamises tähtis roll. Lenzi seekordsed uurimised viivad teda ka Rõngust kaugemale, sealhulgas Otepääle, kus asjaolud viitavad sellele, et saatan ise on öösiti mitu aadlikku otse põrgu viinud. Kuritöid uurides puutub Lenz kokku nii sarimõrvarite, maarahva soost nõidade, madude, vanade vaenude kui ka jubedate ebauskumustega ning harrastab usinalt Inglise ujumissporti. Lenz seikleb maailmas, mis ajaliselt ei ole meist kuigi kaugel, aga mida me tegelikult väga vähe tunneme. Lisaks rahvapärimusele on autor kasutanud vallakohtu protokolle ja arhiivimaterjale. Lugude sünd mused leiavad aset aastatel 1804–1810.