Part of Series
Huvipakkuv raamat neile, kes usuvad, et keeles on veel palju avastamata asju. Kiri ja kirjasüsteemid on leiutised, mis on muutnud ajaloos kõige rohkem inimese mõtlemist. Kuidas muutub kiri lähitulevikus? Milliseid muutusi võib see kaasa tuua kultuuris ja mõtlemises? Kuidas on keel seotud teiste märgisüsteemidega? I osa - Metsik lingvistika Metsik lingvistika Keelemõtte äratuseks Viga folklooris Kirjavahemärgid, müstika ja hiina keel Kirja taltsutamatusest Maagiline sõna Multialfabeedi hingus Kuidas Ameerika kodusõda regilaulu ära lörtsis Metafoorist Regilaul humanitaaria mudelina Alfabeedi renessanss Kunsti alfabeet II osa - Sosinad kartulikummardajate külast Felix Oinas, Karaboksarov ja lõunaeesti mütoloogia Memoraat ja regikiri maagilises külas Lopergused süsteemid Lõpetuseks
Author
Semiootik, esseist ja raamatu "Metsik lingvistika" autor Valdur Mikita kaitses 2000. aastal doktorikraadi semiootikas. Doktoritöö teemaks oli "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" - ehk teisisõnu loovusega seotud küsimused. Doktoritööga kaasas oli väike luuleraamatuke "Äpardumise rõõm", täis pigem loovuse- kui äpardumisrõõmsat keelemängu. Hiljem on tema sulest ilmunud veel luulekogu "Rännak impampluule riiki" (määratlus: impampluule on semiootiline masin, mis valmistab keelt juhuslikust materjalist), Pärnu Turunduskonverentsi üllitatuna raamatuke "Kirsiõieturundus" ning keele ja kirja üle mõtisklev "Metsik lingvistika". Enese iseloomustamiseks kirjutas Mikita loetelu asjadest, millel pole otsa ega äärt: raamatud, rattasõit, rändamine, taiji, luule, fotograafia, orientalistika, kirjamärgid, mõtlemine, väikesed inimesed, käsitsi kirjutatud asjad, külaelu ning hulkumine mahajäetud paikades. Lisaks väikesed valged asjad, milles on rahu ja vabaduse hõng: valged pilved, valged sõstrad, valge vihm, valged kasetüved, valged leghorni kanad ja lonks külma piima.
