Asprātīgos stāstiņus par kādas mazas valstiņas paveco, pienākumiem apkrauto, taču vienmēr apķērīgo un laipno prezidentu, kam netrūkst arī savu cilvēcisku vājību, uzrakstījusi igauņu rakstniece. Tātad tas ir igauņu prezidents? Jā, – bet tikpat labi varētu būt arī latviešu. Un arī latviešu bērniem šis tas jāzina par prezidenta pienākumiem un dzīves kārtību! Pirms prezidentu, kura vārds ir Pontus, ievēlēja par prezidentu, viņš jau bija nodzīvojis garu mūžu. Viņam nekad netrūka pienākumu un ļoti trūka laika. Būdams prezidents, viņš bieži tiek kritizēts, turklāt gandrīz nekad nevar darīt to, ko patiesībā būtu gribējis pats – tomēr dažreiz viņam tas izdodas, un valstij tas it nemaz nenāk par ļaunu. Aino Pervika (1932) ir viena no ražīgākajām un populārākajām igauņu bērnu rakstniecēm, viņas darbi saņēmuši daudzus apbalvojumus, tulkoti dažādās valodās, ekranizēti un uzvesti uz teātru skatuvēm. Latviski izdotas grāmatas “Gaisa baloniņš”(1972) un “Arabella, jūras laupītāja meita” (1994). “Prezidents” (Presidendilood), kas Igaunijā iznāca 2008. gadā, ir mātes un meitas kopdarbs. Ļoti iemīļota bērnu rakstniece un grāmatu ilustratore ir arī Aino Pervikas un leģendārā igauņu bērnu rakstnieka Eno Rauda meita Pireta Rauda (1971), kas ilustrējusi šo grāmatu. Aino Pervikas grāmatā Piretas Raudas ilustrācijas ir neatņemama vēstījuma sastāvdaļa. Latviešu izdevumam tās adaptējusi Ūna Laukmane.
Authors
Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-1960 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt keeltesse. Raamatuid on korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud (animafilmid „Kunksmoor” 1977 ja „Kunksmoor ja kapten Trumm 1978, mängufilmid „Arabella, mereröövli tütar” 1982 ja „Kallis härra Q” 1998). Perviku loomingule pühendati rahvusvahelisel konverentsil „Meri ja lastekirjandus” Klaipedas (Leedu) terve päev – 25. juuli 2008. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses „Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut”. Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt „Arabella, mereröövli tütar”. Päevikuvormis noorsooraamatu „Kallis härra Q” teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt „Draakonid võõrsil” kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu „Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg „Suleline, Puhuja ja must munk” (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari „Paula elu” (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor „Tirilinna lugude” sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta „Presidendilugusid” (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus „Ühes väikses veidras linnas” (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat.
