Nende kaante vahele on koondatud president Lennart Meri nii kodu- kui välismaal peetud kõned ajavahemikul 1996-2001. Meri hilineb. Vahel pikalt. Tema tulek tekitab segadust, sest ta erineb nomenklatuuritegelastest peaaegu antropoloogiliselt. Kui ta suu avab, siis selgub, et keeled on tal vabalt suus. Ta ei räägi sellistes olukordades korrutatavaid lamedusi demokraatiast, sallivusest, vähemustest, multikultuursusest, Euroopa Liidust jne, jne, vaid tal on kaasas just nendele ja just tänaseks mõeldud hoolega lihvitud sõnum. Ta räägib nii, et kuulaja tahab rohkem teada temast ja riigist, millel on niisugune president. Rahvast, kes taipas endale niisuguse inimese presidendiks valida. – Peeter Tulviste
