Part of Series
«Eesti muistendite kuldraamatus» on nii läbi aegade armastatud muistendeid, mille on kirja pannud Matthias Johann Eisen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Tiia Toometi, Jaanus Vaiksoo, Harri Jõgisalu, Henno Käo, Eno Raua, Jaan Vahtra, Aime Maripuu jpt loodud muistendeid. Raamat on teemade kaupa jaotatud tsükliteks: Muistendeid maailma loomisest Muistendeid metsaroheluse, kasside ja hiirte tekkimisest Muistendeid rändavatest järvedest, salapärastest saartest ja kividest Muistendeid linnadest, lossidest ja peidetud varandustest Muistendeid libahuntidest, koerakoonlastest ja kurjadest tõbedest Muistendeid Vanapaganast Muistendeid Suurest Tõllust ja Kalevipojast «Eesti muistendite kuldraamat» on mahukas muistendivalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja sõnaseletused. Kujundanud Krista Saare Illustratsioonid Jüri Arrak, Ülle Meister, Jaan Tammsaar ja Maarja Vannas-Raid .
Authors
Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides. Aastatel 1974-85 õppis Tallinna 32. Keskkoolis, 1985-91 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning täiendas end Greifswaldi, Viini ja Tampere ülikoolis. 1994. aasta kevadel kaitses magistritööd teemal „August Gailiti romaani „Toomas Nipernaadi” lugemismudelid”. Aastatel 1991-2000 oli J. Vaiksoo Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud ja tegeles eesti kirjanduse ajaloo uurimisega. Ta on õpetanud Tallinna Reaalkoolis ja Rocca al Mare Koolis eesti keelt ja kirjandust ning Vanalinna Gümnaasiumis keskaja kirjandust. Aastast 2008 töötab Jaanus Vaiksoo eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis. Alates 2000. aastast, mil ilmus Jaanus Vaiksoo esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu”, on ta avaldanud jutu- ja luuleraamatuid lastele ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Ta kirjutab jutte ja luuletusi ajakirjale Täheke. Lisaks ilukirjandusele on Jaanus Vaiksoo kirjutanud aabitsa (koos Sirje Toomlaga) ning stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” (koos Wimbergiga).
Tiia Toomet on sündinud 9. veebruaril 1947. aastal Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja Tallinna Kunstiülikoolis kunstilist tekstiili. Ta on töötanud Tartu Ülikooli kunstikabinetis ja kodunduskabinetis, olnud vabakutseline kirjanik. Eesti Kirjanike Liidu liige 1985. aastast. Tiia Toomet rajas Tartu Mänguasjamuuseumi ja oli selle juhataja kuni 2007. aastani. Tiia Toomet on kirjutanud lasteraamatuid põhiliselt mudilastele ja nooremale koolieale, läbivaks teemaks aja- ja kultuurilugu, millest jutustatakse lapsele arusaadavas keeles. Nii pajatab ta ühes oma populaarsemas lasteraamatus „Vana aja lood” (1983) oma lapsepõlvest 1950-ndate aastate Tallinna äärelinnas. Neist natuke teistmoodi vanadest asjadest on juttu mitmes teiseski tema lasteraamatus: „Kodused asjad” (1987) räägib igapäevastest esemetest lapse pilgu läbi, „Lapikirja ja lastekirja” (1984) annab muinasjutuvormis edasi vanade rahvavaipade värvirõõmu ja mustrikirevust, „Kaltsutitt ja puuhobune” (1996) jutustab sajandialguse Eesti talulaste mängudest ja mänguasjadest. Rohkete piltidega „Nukuraamatust” (1997) saab teada nukkude pikast ja põnevast ajaloost, „Vana aja koolilood” (2001) elustab praeguste koolilaste jaoks 50-te aastate keskpaiga koolielu nii sõnas kui pildis. Ta on kirjutanud veel lugusid laste igapäevaelust („Kuidas panna nööpe” 1979, „Kaur, kõige noorem vanem vend” 1991), humoristlikke vigurijutte ja kunstmuinasjutte („Värviline kosmoselugu” 1979, „Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda” 1984), lastevärsse („Kuhu need värvid jäävad” 1975, koos Jaan Kaplinskiga), esimese Eesti ajaloo õpiku taasiseseisvunud Eestis „Me elame ajaloos” (1993). T. Toometi lasteraamatuid on tõlgitud araabia, hollandi, inglise, poola, saksa, slovaki ja vene keelde.
