Juttude Kuldraamat

Series · 12

books · 2008-2018

By Eve Leete, Andrus Kivirähk, Valeria Ränik, and more

Books in series

Eesti muistendite kuldraamat

2010

«Eesti muistendite kuldraamatus» on nii läbi aegade armastatud muistendeid, mille on kirja pannud Matthias Johann Eisen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Tiia Toometi, Jaanus Vaiksoo, Harri Jõgisalu, Henno Käo, Eno Raua, Jaan Vahtra, Aime Maripuu jpt loodud muistendeid. Raamat on teemade kaupa jaotatud tsükliteks: Muistendeid maailma loomisest Muistendeid metsaroheluse, kasside ja hiirte tekkimisest Muistendeid rändavatest järvedest, salapärastest saartest ja kividest Muistendeid linnadest, lossidest ja peidetud varandustest Muistendeid libahuntidest, koerakoonlastest ja kurjadest tõbedest Muistendeid Vanapaganast Muistendeid Suurest Tõllust ja Kalevipojast «Eesti muistendite kuldraamat» on mahukas muistendivalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja sõnaseletused. Kujundanud Krista Saare Illustratsioonid Jüri Arrak, Ülle Meister, Jaan Tammsaar ja Maarja Vannas-Raid .

Eesti imemuinasjuttude kuldraamat

2015

Muinasjutud on oma imeväega inimesi alati paelunud. Inimesed usuvad imedesse. Imemuinasjutud on just sellised muinasjutud, kus meid ootavad ees salapärased sündmused ja imetabased olendid, kus sageli käib pingeline võitlus hea ja kurja vahel. Teekonda alustades ei tea me, kus ime peidus on, muinasjutuegelase aitavad keerukast olukorrast välja saadud üleloomulikud võimed või on tal kusagil varuks mõni võluese. Osa rahvajuttudest ilmub raamatukaante vahel esmakordselt. „Eesti imemuinasjuttude kuldraamatus” on muinasjutud jaotatud nelja ossa: I Kuldkinganeitsi II Vägevad mehed III Koerakoonlased ja härjapõlvlased IV Imesõrmus TEA kuldraamatute sarjal on ees sünnipäev. „Eesti imemuinasjuttude kuldraamat“ on sarjas viieteistkümnes. „Eesti imemuinasjuttude kuldraamatus“ avaneb meie ees pärimuskultuuri fantaasiarikas ja imeline maailm, mis arendab meie kujutlusvõimet ja pakub tõelise lugemiselamuse nii väikestele kui ka suurtele.

Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat

2012

„Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” sisaldab unejutte ja -salme viiekümnelt eesti autorilt, samuti kimbukese eesti rahvalaule. Raamatust leiab ka mitu just selle kogumiku jaoks kirjutatud lugu. „Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamatus” on järgmised osad: • Kuu paistab, tähed säramas, öö katab ilma, maad ... Jüri Parijõgi, „Unevanamees”; Eno Raud, „Sipsiku reis Kuule”; Juhani Püttsepp, „Jaaniuss ja täht”; Reet Made, „Avameelne kõnelus Kaisukaruga”; Jaan Rannap, „Suur sõrmeimemise pidu”; Tiia Toomet, „Väikeste poiste unejutt” ja „Väikeste tüdrukute unejutt” jt. Lydia Koidula, „Hällilaul”; Karl Eduard Sööt, „Äiu, lahke lapsukene”; Ernst Enno, „Tibukese unenägu”; Merca, „Unes Une-Mati” jt. • Kõnnid üle vikerkaare, pihud pilvi täis ... Urve Tinnuri, „Varblane Kekspüks lendab soojale maale”; Lehte Hainsalu, „Kümme väikest mesimummi”; Eno Raud, „Linnupoegade õhtu”; Harri Jõgisalu, „Miks ööbik laulab öösiti” jt. Heljo Mänd, „Karujõmmi unelaul”; Jaan Kaplinski, „Vihmal on ilus hääl”; Olivia Saar, „Meresängis”; Valeria Ränik, „Lumest ja unest”; Uno Leies, „Karu ärkab talveunest” jt. • Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt ... Kalju Kangur, „Unenäod kristallkohvris”; Veiko Belials, „Sibahiir Suslik”; Kristiina Kass, „Unelinnu pesa”; Andrus Kivirähk, „Kuidas supikulp lasteaias käis”; Heiki Vilep, „Nael Niilo ja tema suur unistus”; Urve Tinnuri, „Unemehike ja tema võluraamat”; Juhan Saar, „Und otsimas” jt. Sulev Oll, „Une kott ei saa iialgi täis”; Ott Arder, „Unemetsades” jt. „Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” on mahukas jutu- ja luulevalimik, ühtlasi ka teatmeteos, milles on luuletuste register, juttude register, autorite register ja illustraatorite register. „Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” võiks olla igas kodus, lasteaias, koolis ja raamatukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus igale eesti lastekirjanduse sõbrale. Samast sarjast Kuldraamatud: Vene muinasjuttude kuldraamat. Vene keeles Eesti muinasjuttude kuldraamat Eesti lasteluule kuldraamat Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat Eesti lastejuttude kuldraamat Maailma muinasjuttude kuldraamat Vene muinasjuttude kuldraamat

Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat

2014

TEA Kirjastuse kuldraamatute sarja kolmeteistkümnes raamat toob lugejateni väikese hirmu ja närvikõdi. Lastele on alati meeldinud pimedas üksteisele õudusjutte rääkida. Südame alt võtab õõnsaks, kui ette kujutada, kuidas kummitused ja kodukäijad vanades majades ringi käivad, luupainajad magajaid vaevavad, näkid inimesi vetemaailma veavad, nõiad oma nõidustükke ja moondamisi teevad, vampiirid verd imevad, tulnukad inimesi kaasa viivad ... Brr! Sageli võib üksi hämaras kodus endale kõiksugu asju ette kujutada: küll kolistab keegi voodi all, küll liigub keegi mujalgi ringi ... Palju hirmutavat on hämaras õueski, sest puude vahelt säravad vist kellegi silmad ja järsku lõhestab õhtuvaikust õõvastav hõige ja kellegi nutt ... Kes küll seal pimeduses olla võiks? „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatus” on palasid nii eesti rahvaluulest kui tänapäeva autoritelt. Siin on luuletusi, muinasjutte, muistendeid ja tõsielulisi lugusid nii lähiminevikust kui ka aastasadade hämarusest. Kuldraamatu esimeses osas „Kollide kokkutulek” tekitavad hirmujudinaid kollid, tondid, kummitused, kodukäijad, luupainajad, kratid, tulnukad ja vampiirid. Siit saame lugeda nii meie esivanemate uskumustest üleloomulike nähtuste kohta kui ka tänapäeva autorite samateemalisi jutte ja luuletusi. „Paganad Paganamaalt” pajatab lugusid vanapaganast, kes sageli oma juhmuse ja lihtsameelsuse tõttu inimestele alla peab vanduma. „Nõia elu, nõia elu ...” heidab pilgu nõidade ja moondajate tumedatele tegudele. Kuid kas iga nõiana tunduv kuju alati nõid ongi? „Salapärast metsapõues ja vetevallas” praotab ust looduse hingestatud maailma. Juba vanadel aegadel teati, et loodusega tuleb hästi läbi saada, muidu võivad tagajärjed veel kaua tunda anda. Viimane osa „Hirmul on suured silmad” peaks appi tulema kõigile lastele, kes ei julge magama jääda või kardavad üksi kodus olla. „Kui kolli ei karda, siis kolli ei tulegi. Kui kolli ei karda, siis kolli ei olegi,” ütleb ema väikesele Kaurile Tiia Toometi jutus „Hirmulugu”. Kuldsed sõnad! Põnevaid lugemiselamusi, avastamis- ja äratundmisrõõmu ning kollihirmust ülesaamist kogu perele!

Eesti lasteluule kuldraamat

2008

”Eesti lasteluule kuldraamat” koondab Eesti lasteluule paremiku 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Eesti lasteluule kuldraamat” pakub luuleelamusi igas eas lugejale. Koostaja Reet Krusten on kogumiku jaganud seitsmesse temaatilisse tsüklisse: ”Äiu, lahke lapsukene” (luuletused lapse esimesest eluaastast), ”Mu koduke on tilluke” (luuletused perest, kodust ja kodumaast), ”Tibukese unenägu” (loomaluuletused), ”Vastlast jõuluni” (luuletused aastaaegadest, sh jõululuuletused), ”Herilane sõidab jänest” (sõnamängulised ja humoristlikud luuletused), ”Mõistke meest, kes kasvab veel” (luuletused lapse elu tõsisemast poolest), ”Mõtelda on mõnus” (mõtteluule). Eesti lasteluule kuldraamat” pakub luuleelamusi igas eas lugejale.

Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat

2015

Kuldraamatute sarjas ilmub esmakordselt „Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat“. See toob meieni kõigi maailmajagude põnevad muinaslood aegade hämarusest kuni tänapäevani. Selles kuldraamatus on muinasjutte, muistendeid ja legende Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Ameerikast ning Euroopast. Neis lugudes avaneb meile maailma eri rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka erinev. Mustalt mandrilt on kesksed Nigeeria, Lõuna-Aafrika ja Tansaania rahvaste muinasjutud. Kultuuriliselt erinevate hõimude rohkus ja savannide tõeliselt rikkalik loomariik oma lõvide, ninasarvikute ja elevantidega annab Aafrika rahvaste folkloorile meie jaoks müstilise sära. Aasiast toome lugejani araabia ja india rahvaste muinaslood, samuti Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel elavate rahvaste ja paljude teiste muinasjutud, muistendid ja legendid. Austraalia rahvaste muinasjutumaailma ilmestavad enim aborigeenide pärimused, milles on olulisel kohal erakordse looma- ja taimeriigiga loodus ning põlisrahva uskumused ja arusaamad maailmast. Põhja-Ameerika rahvaste muinasjuttudest on värvikaimad eskimote lood ja Kanada indiaani rahvaste muinasjutud, mida ilmestab uhke ja karm loodus. Lõuna-Ameerika muinasjuttudest on kesksel kohal maiade ja indiaanlaste iidsetest aegadest pärit muinasjutud, mida vürtsitavad nende rahvaste kombed ning vihmametsa salapärane loodus. Euroopa rahvaste muinasjuttudest on esindatud keldi, germaani, romaani, slaavi, soome-ugri ja teiste rahvaste muinasjutud. Euroopa eri rahvaste kultuuride omapära avaneb ilmekalt ka siinses muinasjutumaailmas. „Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat“ pakub oma kultuurikirevusega tõelise lugemiselamise nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi.

#10

Maailma muinasjuttude kuldraamat

2011

Raamatusse on koondatud 33 kõige tuntumat muinasjuttu kogu maailmast. Uuest kuldraamatust saab lugeda: Tuhkatriinu ehk Kristallkingake Pöial-Liisi Rapuntsel Lumivalgeke Kassi-isand ehk saabastega kass Bremeni linna moosekandid Metsluiged Hans ja Grete Punamütsike Ali Baba ja nelikümmend röövlit Sinihabe Aladini imelamp Väike Mukk Keisri uued rõivad Saladuste puu Imeflööt Lugu kolmest väiksest põrsast Hunt ja seitse kitsetalle Lugu kolmest karust Uinuv kaunitar Kaksteist kuud Tulipunane lilleke Lumeeit Printsess hernel Kääbus Nina Havi käsul Naeris Inetu pardipoeg Vahva rätsep Kaunitar ja Koletis Vankumatu tinasõdur Väike merineitsi Okasroosike Jutte illustreerivad 11 Eesti kunstniku võrratud pildid, mis viivad meid salapärastesse maadesse, uhketesse kuningalossidesse, süngetesse metsadesse ja teistesse lummavatesse paikadesse. Väärtuslik kingitus igale raamatusõbrale, kellele meeldib muinaslugude imedemaal seigelda.

#11

Põhjamaade muinasjuttude kuldraamat

2016

Valik Islandi, Norra, Taani, Rootsi ja Soome rahvaste jutuvaramust. Muinasjutud peegeldavad Põhjamaade uhket ja karmi loodust, iseloomulikku looma- ja taimeriiki, iga rahva loomust, mõttelaadi ja eripära.„Põhjamaade muinasjuttude kuldraamatus” tutvume müstiliste trollide, pöialpoiste, haldjate, metsa-, vete- ja maavaimudega, loomade ja mitmesuguste imeliste olenditega ning nende võluvõimetega. Kord uitavad nad pimeduse varjus metsateedel, jõekaldal, kaljunukkidel või vesiveskite ümbruses, kord tulevad kuningalossidesse, tulede särasse ja pidulauda ... Mõistagi ei puudu Põhjamaade muinasjuttudes imeilusad printsessid ja vaprad kuningapojad. „Põhjamaade muinasjuttude kuldraamatus” avaneb meile Põhjamaade rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka mitmeti erinev, sest kultuuride omapära peegeldub ka muinasjutumaailmas. Tuttavad motiivid ja äratundmisrõõm vahelduvad ootamatute ja põnevate lahendustega. • Kas teate, kuidas rootsi muinasjutus kaks hiiglast üht saapapaari jagasid? • Kas teate, et pöialpoiss on norralaste uskumuse kohaselt väike kuri mehike, kuid tema soosingu saab võita kausitäie pudruga? • Kas teate, kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai? • Kas teate, kuidas Matti Kivinen ja Turu lossi haldjataat sõpradeks said? • Kas teate, kuidas uksehoidja pojast Taanis riiginõunik sai? • Kas teate, et ka jääkaru võib olla muinasjutus hoopis imeilus prints?

#12

Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamat

2013

Sul on peo sees naeruseeme, mul on jutumugul. Mis me teeme? Mis me teeme? Teeme naerulugu! (Heljo Mänd) TEA Kirjastuse kuldraamatute sarja üheteistkümnes raamat toob lugejateni teema, mis pakub huvi nii suurtele kui ka väikestele lugejatele – eesti naljajutud ja -salmid. Uues kuldraamatus on naljalugusid alates eesti rahvaluulest kuni tänapäeva autorite (Ott Arder, Henno Käo, Heljo Mänd, Ira Lember, Olivia Saar, Milvi Panga, Ilmar Trull, Wimberg jpt) loominguni. Kõigile lastele meeldib nalja teha ning lugeda-kuulata naljajutte ja -salme, olgu siis nende tegelasteks loomad või lapsed ise. Naljakaid olukordi tuleb ette ka meie igapäevaelus ning kirjanikel on jätkunud annet neid lustakaid seiku ja laste üllatavaid mõttekäike paberile panna. Eesti kirjanike fantaasia on piiritu, nad on loonud nii sõnamängulisi, humoorikad ja vaimukad luuletusi kui ka vigurlikke jutte – kõike seda saame lugeda uuest kuldraamatust. Raamatus on neli osa: 1\. „Trill, trall, kukerpall” Ilmar Trull „Vanemaid ei ole kodus”, Ott Arder „Koer poiss ja plika”, Priit Aimla „Möllulaul”, Dagmar Normet „Pahupidi-polka”, Ira Lember „Naljalohud”, Mario Kivistik „Trallitund” jt. 2\. „Ninatargad tarkninad” Vladislav Koržets „Selges pudikeeles”, Wimberg „Mart ja seep”, Henno Käo „Kui ma leiutaja oleksin”, Uno Leies „Ott ja seljakott”, Contra „Ranitsakandja”, Andrus Kivirähk „Lõbus hommik” jt. 3\. „Üks sokk võttis saapad jalast” K. E. Sööt „Krokodill”, Helgi Muller „Hunt leidis hundiratta”, Ilmar Trull „Sõbrad teevad tempe”, Jaan Rannap „Karupoeg Kusti koogitegu”, Gunvor Rootsi „Karumamma karussell”, Heljo Mänd „Hiire hüppamine”, Ott Arder „Eesli jõulupuu” jt. 4\. „Viskaks õige villast” Jaan Kaplinski „Siret siret siterkuuti”, Hando Runnel „Pirukalaul”, Henno Käo „Äiupank” ja „Paneks õige pada”, Astrid Reinla „Laul söömisest”, Merca „Pidu köögis”, Jaanus Vaiksoo „Karneval”, Andrus Kivirähk „Mereröövel lusikas”, Paul-Eerik Rummo „Päris- ja välismaalane”, Wimberg „Tööpõlgur ja kuukulgur”, Heljo Mänd „Sõnaväänaja”, Valeria Ränik „Kodukas ja kodukass”, Ira Lember „Tatraveskid”, Milvi Panga „Soolane unenägu” jt. „Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamat” on täis nalja ja naeru, lusti ja lõbu, rõõmu ja vallatust, aga ka kavalust, ulakust, väikesi äpardusi ja üleannetust. Lustakat lugemist!

#13

Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamat

2013

Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamat koondab eesti autorite jutte ja luuletusi inimese karvastest ja sulelistest sõpradest. Kuldraamat on jaotatud tsükliteks, milles on lugusid-luuletusi koduloomadest ja -lindudest, metsloomadest ja -lindudest, kaladest, konnadest, madudest ja putukatest-mutukatestki. Üks kuldraamatu tsükkel sisaldab jutte ja luuletusi kaugete maade loomadest: ahvist, elevandist, kaelkirjakust, kängurust, krokodillist jne, eraldi tsükkel on pühendatud meie kõige suurematele sõpradele – kassile ja koerale. Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamatus on järgmised osad: Lugusid ja luuletusi koduloomadest ja -lindudest E. Esopi „Kits kapsaaias“, H. Männi „Talleke tantsib“, setu muinasjutt „Härja maja“, E. Enno „Notsu laul“, M. Sillaotsa „Lugu vana kana kolmest tütrest“, J. Oro „Minu hani“ („Minu valge hani täna plehku pani...“), Merca „Lehmalaul“ jt. Lugusid ja luuletusi metsaelanikest A. Jakobsoni „Hundi ja jänese talvekorter“, E. Esopi „Edev jänku“, E. Sepa „Karuoti öine retk“, O. Arderi „Siidivend siil“, H. Jürissoni „Pulmapidu siiliperes“, H. Jõgisalu „Käopoja tänu“, J. Rannapi „Vares Jaagu langevarjuhüpe“, P.-E. Rummo „Harakas, ilus lind“ jt. Lugusid ja luuletusi kaladest, konnadest ja igasugu veeloomadest H. Mulleri „Särav särg“, A. Jakobsoni „Kaval konn ja edev kurg“, H. Käo „Haug ja silk“, M. Kesamaa „Lestalugu“, eesti muinasjutt „Säga ja kiisk“, O. Arderi „Millimallikas“, H. Jürissoni „Konnade kodu“ jt. Lugusid ja luuletusi putukatest-mutukatest H. Laasi „Päikesevarjuga lepatriinu“ ja „Sitasitikas“, E. Sepa „Lepatriinu leetrid“, I. Trulli „Tigu paneb pidu“ ja „Koi laul“, E. Enno „Üks rohutirts läks kõndima“ ja „Kus on põrnik?“ jt. Lugusid ja luuletusi madudest ja sisalikest L. Tigase „Sisaliku suured sugulased“, H. Männi „Mõmmi ja rästik“ ja „Sisin-susin“, A. Jakobsoni „Teistre tüdruk ja ussikuningas“ ning „Ööbik ja vaskuss“, I. Lemberi „Prillmadu“ jt. Lugusid ja luuletusi kaugete maade loomadest ja lindudest H. Jürissoni „Ahvi trahvimine“ ja „Tantsumaiad krokodillid“, O. Saare „Pesukaru pesupäev“ ja „Lõvi Lõrr ja Jänes Jass loomaaias“, H. Männi „Ninakas ninasarvik“ ja „Tingel-tangel“ (Tingel-tangel-tungel, kära täis on džungel) ning V. Sõelsepa „Kaelkirjaku lips“ ja „Känguru iseteenindamisega poes“ jt. Lugusid ja luuletusi meie kõige suurematest sõpradest – koerast ja kassist W. Andersoni „Meie kiisul kriimud silmad“, R. Parve „Kassi laul“ (Kurr-karr, kus sa lähed? – Nurr-narr, nurme lähen...), eesti muinasjutt „Kass ja hiir“, V. Luige „Kes koera tahab...“, E. Reppo „Sabaotsakesed“, I. Lemberi „Puudli menüü“, P.-E. Rummo „Kuulge, mul on teile uudis...“ jt. Kunstnik: Ülle Meister Samast sarjast Kuldraamatud: Eesti muinasjuttude kuldraamat Eesti lasteluule kuldraamat Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat Vene muinasjuttude kuldraamat. Vene keeles Eesti lastejuttude kuldraamat Maailma muinasjuttude kuldraamat Vene muinasjuttude kuldraamat Eesti muistendite kuldraamat Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat

#14

Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat

2014

Mõista, mõista, mis see on! Ainult siis, kui oled vakka, liikumast ka tema lakkab; muidu pole tal seks mahti, sest peab käima kinni-lahti? Eestlasi on ajast-aega paelunud mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud – meie keele ja meele, meie rahvakultuuri lahutamatu osa. Need on ergutanud meie vaimu, meid õpetanud ja kasvatanud, meie meelt lahutanud ja keelt teritanud. „Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat” toob lugejani kõige taibukamad mõistatused ning eesti keelt rikastavad mahlakad vanasõnad ja kõnekäänud. Neis avaldub rahva elutarkus, mis ilmestab meie pärimuskultuuri ka tänapäeval. Alates meie rahvakalendri tähtpäevadega seonduvast ja lõpetades inimeste omavaheliste suhetega – kõik need teemad mahuvad kuldraamatu kaante vahele. „Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat” on tõeline kogupereraamat, mis pakub igale põlvkonnale mõtlemise pinget ja äratundmise rõõmu. Tähestikulised ja temaatilised registrid aitavad otsitavat kiiresti leida.

#16

Koolilugude ja -salmide kuldraamat

2018

„KOOLILUGUDE JA -SALMIDE KULDRAAMAT" toob meieni Eesti lastekirjanduse kõige tuntumad ja armastatumad koolilood ja -salmid nii väikestele kui ka suurematele. Siin avaneb lapse tee koolimaailma päris algusest avatsüklis „Poisu tahab kooli“, kus pisipõnnid pikisilmi ootavad ja kibelevad, et saaksid oma vanemate õdede-vendade kombel kooli minna. A-tähe õppimisest põnnieas ja kooli mängimisest on raamatus palju südamlikke ja lustakaid lugusid ja salme. Esimene koolikell on kõigile lastele ja igale perele alati olnud elamusterohke suursündmus, millest avaldame ka siin raamatus palju tuntud lugusid ja salme, mis kajastavad seda tähtsat päeva eri aegadel ja eri kandist. Esimene koolikell, esimene aktus, esimene õpetaja, esimene pinginaaber, esimene tund, esimene koolipäev – eri aegadel erinevad, kuid alati põnevad ja meeldejäävad ... Autorid pakuvad koolitüdrukute ja -poiste seiklusi kooliteel, edu ja luhtumisi õppetundides, kajastavad koolielu läbi pere ja kodu prisma, koolisõpruse väljendumist vahetundides, huvitegevuses, koolivaheaegadel laagrites ja võistlustel ... Koolilood ja -salmid on eri aegadest ja nii satub lugeja kord kooli, kus tahvlile veel krihvliga kirjutatakse, siis teeb eelmise sajandi alguse maakooli ukse lahti või piilub, mis toimus nõukogudeaegses koolis, siis aga on ta juba tänases koolimaailmas. Kõikjal saab ka nalja, on ulakusi, leitakse sõpru, võidetakse vastaseid ... Igast loost ja salmist võib teha järelduse, mis on hea, mis halb, mida võtta eeskujuks, mida mitte. Läbi paljude kooliaastate jõuab ka „KOOLILUGUDE JA -SALMIDE KULDRAAMAT" viimase koolikellani ning raamatu viimaseks tsükliks ongi noortele mõeldud „Viimane koolikellˮ. Kuldraamatus on ühtekokku sadakond koolilugu ja -salmi Eesti tunnustatud ja armastatud kirjanikelt, sealhulgas ka noortelt kirjanikelt, kes on juba leidnud tee lugeja südamesse.

Authors

Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society. Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it. Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.

Enn Vetemaa was an Estonian writer sometimes referred to as a "forgotten classic", as well as "the unofficial master of the Estonian Modernist short novel

Viivi Luik (1946) Viivi Luik on pärit Viljandimaalt Tänassilmast – just seda kanti kirjeldab ka romaan „Seitsmes rahukevad”. Samast romaanist tunneb ära tema kolhoosis töötanud ema ja rändelektrikust isa kuju. Imelapsena eesti luulesse tulnud Viivi Luige esimene luuletus ilmus rajoonilehes 1962. aastal. Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha” ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964” koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, „Salamaja piir” ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974–1976). Romaan „Seitsmes rahukevad” (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.

aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu” (1991). Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, „Inimese kapike” (1998) ja „Kõne koolimaja haual” (2006).

Hans Christian Andersen

Author · 209 books

Hans Christian Andersen (often referred to in Scandinavia as H.C. Andersen) was a Danish author and poet. Although a prolific writer of plays, travelogues, novels, and poems, Andersen is best remembered for his fairy tales. Andersen's popularity is not limited to children; his stories—called eventyr, or "fairy-tales" — express themes that transcend age and nationality. Andersen's fairy tales, which have been translated into more than 125 languages, have become culturally embedded in the West's collective consciousness, readily accessible to children, but presenting lessons of virtue and resilience in the face of adversity for mature readers as well. Some of his most famous fairy tales include "The Little Mermaid", "The Ugly Duckling", "The Nightingale", "The Emperor's New Clothes" and many more. His stories have inspired plays, ballets, and both live-action and animated films.

Aino Pervik

Author · 12 books

Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-1960 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt keeltesse. Raamatuid on korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud (animafilmid „Kunksmoor” 1977 ja „Kunksmoor ja kapten Trumm 1978, mängufilmid „Arabella, mereröövli tütar” 1982 ja „Kallis härra Q” 1998). Perviku loomingule pühendati rahvusvahelisel konverentsil „Meri ja lastekirjandus” Klaipedas (Leedu) terve päev – 25. juuli 2008. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses „Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut”. Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt „Arabella, mereröövli tütar”. Päevikuvormis noorsooraamatu „Kallis härra Q” teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt „Draakonid võõrsil” kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu „Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg „Suleline, Puhuja ja must munk” (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari „Paula elu” (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor „Tirilinna lugude” sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta „Presidendilugusid” (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus „Ühes väikses veidras linnas” (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat.

Kristiina Kass

Author · 6 books

Kristiina Kass-Nokelainen on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta elab Soomes ja on kirjutanud ka soome keeles. Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi ja 1999 Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat (hiljem Aamuposti) ta esimesed lastelood. Koostöö ajalehega kestis 9 aastat iganädalaste lastelugude ja noorteföljetonide näol. Enamiku oma raamatutest on Kristiina Kass illustreerinud ise. Viimase, "Nõianeiu Nöbinina", illustreeris Heiki Ernits. 2011. aastal esilinastus ETV-s "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal. Kristiina Kass on tõlkinud soome keelest populaarsete Soome lastekirjanike, Sinikka ja Tiina Nopola, kirjutatud raamatusarja "Risto Räppar".

Mari Saat

Author · 3 books

Born in Tallinn in 1947, Mari Saat is an Estonian economist and writer who has published four novels and a number of short story collections, children's books and non-fiction works, She has received many awards since the publication of her first collection of short stories, Katastroof, in 1973, including the Estonian Cultural Endowment's Prose Award in 1992, 1999 and 2008, the latter for The Saviour of Lasnamäe.

Aidi Vallik (1971) is a well-known Estonian writer and poet.

Samuil Yakovlevich Marshak (Russian: Самуил Маршак; 3 November 1887 – 4 June 1964) was a Russian and Soviet writer, translator and children's poet. Among his Russian translations are William Shakespeare's sonnets, poems by William Blake and Robert Burns, and Rudyard Kipling's stories. Maxim Gorky proclaimed Marshak to be "the founder of Russia's (Soviet) children's literature."

He was an Estonian children's book author. He graduated from university with a course in Estonian language study in 1952. From 1952 to 1956 he worked in the Estonian National Library. From 1956 to 1965 he worked in the Estonian national publishing association. After that he retired and devoted himself to writing. His works include "Three funny friends", "The story with the flying saucer", "Fire in a darkened city", "Nii või naa" (This or that way) and others.

Lydia Emilie Florentine Jannsen, known by her pen name Lydia Koidula, was an Estonian poet. Her sobriquet means 'Lydia of the Dawn' in Estonian. It was given to her by the writer Carl Robert Jakobson. Lydia Jannsen was born in Vändra, Pärnu County, Governorate of Livonia (now in central Estonia). The family moved to the nearby county town of Pärnu in 1850 where, in 1857, her father started the first local Estonian language newspaper and where Lydia attended the German grammar school. The Jannsens moved to the university town of Tartu, the most progressive town in Estonia, in 1864. Nationalism, including publication in indigenous languages, was a very touchy subject in the Russian Empire but the rule of Czar Alexander II (1855 - 1881) was relatively liberal and Jannsen managed to persuade the imperial censorship to allow him to publish the first national Estonian language newspaper in 1864. Both the Pärnu local and the national newspaper were called Postimees (The Courier). Lydia wrote for her father on both papers besides publishing her own work. In 1873 she married Eduard Michelson, a Latvian army physician, and moved to Kronstadt, the headquarters of the Russian navy near St. Petersburg. In 1876–78 the Michelsons visited Breslau, Strasbourg and Vienna. Koidula lived in Kronstadt for 13 years but despite spending her summers in Estonia, she never stopped feeling inconsolably homesick. Lydia Koidula was the mother of three children. She died on August 11, 1886 after a long and painful illness. Her last poem was Enne surma- Eestimaale! (Before Death, To Estonia!).

PIRET RAUD was born in 1971 in Tallinn, Estonia. She has studied printmaking at the Estonian Academy of Arts. Since graduating in 1995 she has been living and working in Tallinn as a graphic artist, book illustrator and author. She has illustrated over 50 books, written 21 books for children and 3 novels and 2 short story collection for adults. Her books have been translated into French, English, Japanese, Italian, Spanish, German, Russian, Ukrainian, Polish, Latvian, Lithuanian, Slovenian, Croatian, Albanian, Hungarian, Korean, Chinese and Occitan (Gascon, Languedocien and Limousin dialects). Piret Raud has received the Estonian Cultural Endowment’s Award on multiple occasions, most recently for her prose in 2023.

Peter Christen Asbjørnsen

Author · 4 books

Peter Christen Asbjørnsen was a Norwegian writer and scholar. He and Jørgen Engebretsen Moe were collectors of Norwegian folklore. They were so closely united in their lives' work that their folk tale collections are commonly mentioned only as "Asbjørnsen and Moe".

Jakob Kõrv

Author · 1 books

Jakob Kõrv was an Estonian writer and journalist. Jakob Kõrv (1849-1916) worked in the editor of the newspaper "Sakala" in Viljandi from 1881 to 1882. 1882 he acquired the newspaper Valgus in Rakvere, which he began publishing in Tallinn. J. Kõrv, who initially considered the program of the democratic direction of the national movement, later became a supporter of the tsarist Russification policy. J. Kõrv, who became infamous with secret complaints, lived in Switzerland for the rest of his life. Of Jakob Kõrvi's literary work, Pushkin, Gogol, Tolstoy and others are worth mentioning. translations of works. On the other hand, he took advantage of the works of well-known writers (Chateaubriand and others), publishing them adapted under his own name. J. Kõrvi's original stories are of little literature and ideally unconvincing. J. Kõrvi's folklore activities are worth considering. 1881 a. Kõrv published the book "Estonian-People's Ancient Stories and Old Speeches", which is the basis for this publication. In most cases, J. Kõrv has been able to give moody memoirs in a convincing artistic design, has created fantasically rich stories with a fascinating development, the characters of which are believable and educational in nature. On the other hand, the songs in the memorial stories and in many ways imitating Kreutzwald as well as real folk songs remain artistically helpless.

Silvia Rannamaa (3 March 1918 - 19 April 2007) is an Estonian writer, the author of internationally known children's stories "Kadri" (1959) and "Stepmother" (1963). She was born in Tallinn, of Finnish and Estonian parents. She obtained her secondary education at Tallinn Girls' Commercial High School. Between 1943 - 1944, she studied at the University of Tartu, Faculty of Philosophy. Silvia's husband was an Estonian writer Harald Suislepp. "Kadri" and "Stepmother" have been translated into Russian, Latvian, Lithuanian, Slovak, Czech, Armenian and Georgian languages. Silvia Rannamaa published also lyric fairytales "Nösperi Nönni bit" (1977) and a collection of short stories, "Small-footed trail" (1985). In addition, she also wrote plays, novels and poems, the most famous poetry collection is her "For You, Mom!" (2005).

Ilmar Trull on sündinud 21. veebruaril 1957 Tallinnas. Ta õppis 1964-1975 Tallinna 7. keskkoolis ja 1976-1978 Tartu Ülikoolis inglise keelt. Pärast sõjaväeteenistust pidas Trull mitmeid ameteid, 1985-1995 töötas huumoriajakirja Pikker osakonna- ja tegevtoimetajana. Kirjanike Liidu liige alates 1996. aastast. Praegu on I. Trull vabakutseline kirjanik. Ilmar Trull on lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps kauaaegne kaastööline. Alates 1996. aastast varustab ta nädalalehe Eesti Ekspress lastelehekülge vaimukate luuletustega ning joonistab neile ise ka pildid juurde. Ajakirjanduses ilmunud luuletuste paremikust sünnib iga aasta-paari järel kogumik, mille menu noorte lugejate seas on garanteeritud.

Kärri Toomeos-Orglaan

Author · 1 books

Jacob Grimm

Author · 177 books

German philologist and folklorist Jakob Ludwig Karl Grimm in 1822 formulated Grimm's Law, the basis for much of modern comparative linguistics. With his brother Wilhelm Karl Grimm (1786-1859), he collected Germanic folk tales and published them as Grimm's Fairy Tales (1812-1815). Indo-European stop consonants, represented in Germanic, underwent the regular changes that Grimm's Law describes; this law essentially states that Indo-European p shifted to Germanic f, t shifted to th, and k shifted to h. Indo-European b shifted to Germanic p, d shifted to t, and g shifted to k. Indo-European bh shifted to Germanic b, dh shifted to d, and gh shifted to g. This jurist and mythologist also authored the monumental German Dictionary and his Deutsche Mythologie . Adapted from Wikipedia.

Tiia Toomet on sündinud 9. veebruaril 1947. aastal Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja Tallinna Kunstiülikoolis kunstilist tekstiili. Ta on töötanud Tartu Ülikooli kunstikabinetis ja kodunduskabinetis, olnud vabakutseline kirjanik. Eesti Kirjanike Liidu liige 1985. aastast. Tiia Toomet rajas Tartu Mänguasjamuuseumi ja oli selle juhataja kuni 2007. aastani. Tiia Toomet on kirjutanud lasteraamatuid põhiliselt mudilastele ja nooremale koolieale, läbivaks teemaks aja- ja kultuurilugu, millest jutustatakse lapsele arusaadavas keeles. Nii pajatab ta ühes oma populaarsemas lasteraamatus „Vana aja lood” (1983) oma lapsepõlvest 1950-ndate aastate Tallinna äärelinnas. Neist natuke teistmoodi vanadest asjadest on juttu mitmes teiseski tema lasteraamatus: „Kodused asjad” (1987) räägib igapäevastest esemetest lapse pilgu läbi, „Lapikirja ja lastekirja” (1984) annab muinasjutuvormis edasi vanade rahvavaipade värvirõõmu ja mustrikirevust, „Kaltsutitt ja puuhobune” (1996) jutustab sajandialguse Eesti talulaste mängudest ja mänguasjadest. Rohkete piltidega „Nukuraamatust” (1997) saab teada nukkude pikast ja põnevast ajaloost, „Vana aja koolilood” (2001) elustab praeguste koolilaste jaoks 50-te aastate keskpaiga koolielu nii sõnas kui pildis. Ta on kirjutanud veel lugusid laste igapäevaelust („Kuidas panna nööpe” 1979, „Kaur, kõige noorem vanem vend” 1991), humoristlikke vigurijutte ja kunstmuinasjutte („Värviline kosmoselugu” 1979, „Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda” 1984), lastevärsse („Kuhu need värvid jäävad” 1975, koos Jaan Kaplinskiga), esimese Eesti ajaloo õpiku taasiseseisvunud Eestis „Me elame ajaloos” (1993). T. Toometi lasteraamatuid on tõlgitud araabia, hollandi, inglise, poola, saksa, slovaki ja vene keelde.

Real name is Margus Konnula.

Ralf Parve

Author · 1 books

Ralf Parve was an Estonian writer. He used several pseudonyms: Nähvits, Mart Raju, and Rahula Pärn, as well as the SMERSh and KGB agent name Peiker. In the 1940s, he was the editor of the youth magazine Pioneer. During World War II, he was mobilized into the Red Army. From 1951 onward, he was a professional author.

Acclaimed for his realistic prose, Sergei Timofeyevich Aksakov (1791–1859) captured the essence of Russian life in his trilogy of reminiscences—A Russian Gentleman, Years of Childhood, and A Russian Schoolboy. He also wrote literary sketches, and appreciations of hunting and fishing. Nikolai Gogol, a friend and correspondent, once wrote to Aksakov: "Your birds and fishes are more real than my men and women."

was an Estonian playwright and children's book author. Maran was born in Pskov to ethnic Estonian parents. His father was killed in the First World War. His family left Russia in 1922 for the newly independent nation of Estonia, settling in the town of Härgla in the parish of Juuru. Maran went to high school in Tallinn, and studied at the University of Tartu from 1936–1940. During the German occupation, he scraped by on odd jobs. During the latter half of the 1940s he was an employee of Eesti Raadio, and later worked as a literary director at various Tallinn theaters, including the Estonian Drama Theatre. He joined the Estonian Writers' Union in 1958 and the Estonian Theater Association in 1967. Maran began his literary career in partnership with Bernhard Lülle. Under the collective pseudonym of Lall Kahas, they authored a drama, The Burning Car ('Põlev alus'), which premiered in Valga in 1946. It appeared in printed form in the same year, and the duo went on to write further plays both for children and adults. In 1949 the pair wrote their first children's book, Friends ('Sõbrad'), which would be followed by three more. Their books were credited with "broadening the horizons of reading for Estonian children", perhaps because they showed pre-Soviet Estonia in a positive light, a rarity in the Stalinist era. After 1964, Maran wrote independently and published his works under his own name. His greatest success came with the fairy-tale Londiste, Real Name Phant ('Londiste, õige nimega Vant', 1972) and its sequel Hot Ice Cream ('Tuline jäätis', 1976). In 1974 he was awarded the Juhan Smuul Prize, the State Prize of the Estonian SSR, for his contributions to children's literature.

Heiki Vilep

Author · 3 books

Occupation: freelance writer Date and place of birth: 27 March 1960 in Tartu Heiki Vilep represents the Estonian new children’s literature which during the last ten years has gone through numerous significant changes and developments. These developments include the progress of information technology and visual media which tends to dominate over traditional literature.

Milvi Panga

Author · 1 books

Emil Kolozsvári Grandpierre

Author · 1 books

Hungarian writer, translator and critic.

Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides. Aastatel 1974-85 õppis Tallinna 32. Keskkoolis, 1985-91 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning täiendas end Greifswaldi, Viini ja Tampere ülikoolis. 1994. aasta kevadel kaitses magistritööd teemal „August Gailiti romaani „Toomas Nipernaadi” lugemismudelid”. Aastatel 1991-2000 oli J. Vaiksoo Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud ja tegeles eesti kirjanduse ajaloo uurimisega. Ta on õpetanud Tallinna Reaalkoolis ja Rocca al Mare Koolis eesti keelt ja kirjandust ning Vanalinna Gümnaasiumis keskaja kirjandust. Aastast 2008 töötab Jaanus Vaiksoo eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis. Alates 2000. aastast, mil ilmus Jaanus Vaiksoo esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu”, on ta avaldanud jutu- ja luuleraamatuid lastele ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Ta kirjutab jutte ja luuletusi ajakirjale Täheke. Lisaks ilukirjandusele on Jaanus Vaiksoo kirjutanud aabitsa (koos Sirje Toomlaga) ning stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” (koos Wimbergiga).

Wilhelm Hauff was a German poet and novelist best known for his fairy tales. Educated at the University of Tübingen, Hauff worked as a tutor and in 1827 became editor of J.F. Cotta’s newspaper Morgenblatt. Hauff had a narrative and inventive gift and sense of form; he wrote with ease, combining narrative themes of others with his own. His work shows a pleasant, often spirited, wit. There is a strong influence of E.T.A. Hoffmann in his fantasy Mitteilungen aus den Memoiren des Satans (1826–27; “Pronouncements from the Memoirs of Satan”). Hauff’s Lichtenstein (1826), a historical novel of 16th-century Württemberg, was one of the first imitations of Sir Walter Scott. He is also known for a number of fairy tales that were published in his Märchenalmanach auf das Jahr 1826 and had lasting popularity. Similar volumes followed in 1827 and 1828. His novellas, which were collected posthumously in Novellen, 3 vol. (1828), include Jud Süss (The Jew Suss; serialized 1827).

Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaani[2], keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Runnel on sarja Eesti mõttelugu peatoimetaja aastast 1995. 1992-93 aastail oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetatud ühtegi kõrgkooli. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal[3]. Oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Looming "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos [4]. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts."

Pseudonym of Jaak Urmet.

Charles Perrault was a French author who laid foundations for a new literary genre, the fairy tale, and whose best known tales, offered as if they were pre-existing folk tales, include: Little Red Riding Hood, Sleeping Beauty, Puss in Boots, Cinderella, Bluebeard, Hop o' My Thumb), Diamonds and Toads, Patient Griselda, The Ridiculous Wishes... Perrault's most famous stories are still in print today and have been made into operas, ballets (e.g., Tchaikovsky's Sleeping Beauty), plays, musicals, and films, both live-action and animation. The Brothers Grimm retold their own versions of some of Perrault's fairy tales.

Eduard Ludvig Wöhrmann

Matthias Johann Eisen

Author · 1 books

Also known as: M.J. Eisen Matthias Johann Eisen was an Estonian folklorist and in 1920—1927 served as the Professor of Folk Poetry at University of Tartu. Eisen is most known for his very thorough collection and a systematic typology of Estonian folk tales, totalling over 90,000 pages. Eesti rahvaluuleteadlane ning vaimulik. Eisen sündis koolmeistri pojana. Õppis Haapsalu ning Pärnu koolides ning hiljem Tartu ülikoolis usuteadust, mille lõpetas aastal 1885. Ordineeriti 21. detsembril 1886 Lempaalas (Põhja-Ingerimaal; fi, ru) pastoriks. 1887 oli vikaarpastoriks Petroskois, 1888 pastoriks Kattilas ning 1888–1912 Kroonlinna Nikolai (soome-rootsi-eesti) koguduses.[1] 13. septembril 1932 sai ta Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks. Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele, tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis. Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta. Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "Kõu ja Pikker".

Heljo Mänd

Author · 8 books

Sündinud Narvas kontoriametniku tütrena, õppinud Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumis ning Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Aastatel 1958-65 töötas lasteajakirja Pioneer toimetuses, 1960-65 samaaegselt ka lasteajakirja Täheke toimetuses. Alates 1965 vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige aastast 1961. Heljo Mänd on avaldanud üle 90 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja ligi 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde. H. Männi esimene raamat, luulekogu väikelastele „Oakene” märkis uue kunstilise kvaliteedi tekkimist 1950-te aastate eesti lastekirjanduses. Nii luules kui proosas saavutab ta lugejaga hea kontakti talle omase lapseläheduse tõttu, mis väljendub mängulisuse, elava fantaasia, huumori ja värvika kujundlikkuse kaudu. On kirjutanud proosaraamatuid ka keskmisele ja vanemale koolieale. Tähelepanuväärselt õnnestunud on humoristlik koolipoisilugu „Toomas Linnupoeg” ning lapsepõlvemälestustel põhinev jutukogu „Väikesed võililled”. Armastatud „Karu-aabitsast” on ilmunud tervelt 11 trükki, populaarsed on ka Mõmmi-raamatud.