Ajajõe kõrgel kaldal peegeldun vetevoos Äkitselt sinna alla mu juustest kukub üks roos Oleme sitket sugu kuid tihti on jõude me tiivad Millest algas me lugu? Ja kuhu hoovused viivad? Elu- ja armastuse- janu kõrvetab huuli Õhus on arvamused kuid lood vaid joodavad juuri Kristiina Ehini üheksas luulekogu räägib ajaloost, armastusest ja eestlastest. See on luule- ja lugude vormis isiklik ajalookroonika, kus segunevad faktid ja fantaasia ning mis ulatub muistsetest aegadest 2020. aasta karantiinikevadeni välja.

Kristiina Ehini kümnes luulekogu räägib hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid. Kultuur, religioon, psühholoogia ja mütoloogia ulatavad otsijale käe, kuid kelle poole hoida ning kellel üldse on võimu meid välja sikutada sellest korduma kippuvate ajamustrite keerisest? Autori uusim sürrealistlike elamentidega lüürika kutsub lugejat Ajajõe kaldale veepeegeldustest iseennast, oma rahvast ja värsket kokkukuuluvustunnet otsima. Luulekogu on järg Kristiina Ehini üheksandale luulekogule “Janu on kõikidel üks“.