Raamat toredast, sõbralikust ja heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel. Temas on peidus kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel oma kollase õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada. Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja lainetest meremehe, kelle moor surmast päästab ja terveks ravib. Mõne aja möödudes on meremees tagasi ja palub aidata vaest välja väänatud jalaga kapten Trummi. Kaptenit, kes on elu jooksul põhja ajanud seitseteist laeva ning kaheksateistkümnendat talle enam ei antud. Siit algabgi lugu, mis viib õnneliku lõpuni. Edgar Valteri illustratsioonid.

Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elasid saarel veel ainult Kunksmoor ja kapten Trumm.

Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.