„Ta teadis, et talle on veel jäänud see mäng.“ Jupatsite kambas on viis tüdrukut, ja My on see viies. Pärast neljanda klassi lõppu algab teistel trikilaager ja nad saadavad üksteisele sõnumeid grupis, kuhu My ei kuulu. Tüdruk tunneb end kõrvalejäetuna. Kuid koolivaheaja esimesel hommikul ilmub metsaservast sassis juustega Lassi, kes kutsub Myd välja mängima. Lassi sabas sõnajalatihnikusse sukeldudes ununevad Jupatsite jutud kunstküüntest ja teda ignoreerivad sõnumid Myl sootuks. Terve nende kahe suvi kulub järjest metsikumate, lõbusamate ja higisemate mängude peale, kuni ühel päeval on Lassi kodumaja metsa teises servas tühi. See on kaasahaarav lugu lapsepõlve kümnest viimasest mängust, kampa kuulumise tähtsusest ja eri tempos kasvamisest. „Loe mõttes kümneni“ nomineeriti Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale 2024.