Tere, minu nimi on Marko ja olen 23-aastane. Hoiad käes minu esimest raamatut, ja pean ütlema, et olen sellega väga rahul. Olen üldse eluga rahul. Olen õnnelikus suhtes ning mul on piisavalt nii raha kui ka aega. Teen seda, mida tahan ja millal tahan. Lähen sinna, kuhu tahan, ja suhtlen nende inimestega, kellega tahan. Tänavune aasta on siiamaani olnud minu jaoks väga produktiivne. Lõpetasin Tartu Ülikoolis taani keele ja kirjanduse eriala ning kirjutasin oma esimese raamatu. Sain vastuse sellele, miks ma üldse siin olen, ja olen lõpuks saanud ka oma elule tähenduse. Aga ma pole alati nii enesekindel olnud. Mu elu pole alati nii hea olnud. Mind on tõrjutud, ignoreeritud, kiusatud, minu üle on naerdud, mind on laimatud, ähvardatud, sõimatud ja lõputult palju kordi maha tehtud. Lihtsalt seepärast, et ma olin nohik. Eks ma olen nohik siiamaani, aga nüüdseks munadega nohik, kes on oma minevikust palju õppinud ning püüab natukenegi nende noorte elu kergemaks teha, kelle jaoks 1. september on aasta kõige hirmsam päev, sest algab jälle kool. See siin on minu noormeheks kasvamise lugu – Otse ja Ausalt!