Margins
Eesti mõttelugu book cover 1
Eesti mõttelugu book cover 2
Eesti mõttelugu book cover 3
Eesti mõttelugu
Series · 112
books · 1919-2022

Books in series

Hispaania vaim book cover
#4

Hispaania vaim

1995

Valimik Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja ja tõlkija uurimusi ja käsitlusi aastaist 1974-1994, kõik kantud hispaania vaimust. Järjestatud on nad kirjanduslooliselt, peegeldades hispaania kirjanduse arenguloo tähtsamaid lõike algusest tänapäevani. See valik ei piirdu vaid ilukirjanduse vaatlusega, vaid avardab pilku ka filosoofilise esteetika ja filosoofia suunas.
Pessimismi põhjendus book cover
#5

Pessimismi põhjendus

1995

Hingejõu ilmed book cover
#6

Hingejõu ilmed

1995

Estonian
Viimne vabadus book cover
#7

Viimne vabadus

1996

On vaja ideaale. Küsitakse – milliseid? Et seda küsitakse, pole tänapäeva jumalatehämaruses mingi ime. Kuid vastust sellele, samuti nagu ideaale endid, ei saa välja mõelda ei katusekambris ega mujal. Inimkonna ideelised väärtused on kasvanud kogu inimkonnaga aastatuhandete jooksul, pole ei lootust ega ka tarvidust uusi välja mõelda. Peame nad minevikust olevikku päästma ja tuleviku jaoks säilitama. Mitte põgenemine minevikku, küll aga minevikuväärtuste olevikku toomine saab olla teostatav programm. Tänapäeva propagandamasinad on kõik mõisted jahvatanud sõnadeks ja paiskavad neid lugejate ette ja kuulajate kõrvu kõige kummalisemates ühendustes. Vaevalt on tehtud hullemaid uperpalle kui tänapäeval demokraatia ja vabaduse mõistetega. Ometi need väärtused jäävad väärtusteks edaspidigi, valerahauputusele vaatamata.
Presidendikõned book cover
#9

Presidendikõned

1996

«Presidendikõned» on kogumik Lennart Meri artiklitest, intervjuudest ja kõnedest. Esimene osa raamatust koosneb artiklitest enne Eesti taasiseseisvumist, teine osa algab aastast 1990. Esimeses osas mõtiskleb Meri erinevatel teemadel (filmikunst, ilukirjandus, alkoholism, enesetapud, põllumajandus jne.), teine osa on enam poliitiline.
Kooliraamat book cover
#10

Kooliraamat

1996

Johannes Käis (1885-1950) oli Eesti 1920.-1930. aastate silmapaistvam pedagoog, siinse kooliuuendusliku pedagoogilise mõtte arendaja, kooliuuendusliikumise tegelik juht ning võitleja demokraatliku koolikorralduse eest. Käesolevasse valimikku on koondatud J. Käisi töid kooliuuenduse põhimõtteliste ja hariduspoliitika küsimuste kohta, toonitades Võru Õpetajate Seminari erilist tähtsust autori eluloos. Välditud on puhtmetoodilisi ainejuhendeid, seetõttu on osa töid esitatud kärbitult.
Maailm on sündinud tantsust book cover
#11

Maailm on sündinud tantsust

1996

Asia size. The size Sis not the United States, please read this important tips.You have any questions, please send us a letter. accessories not include Size China M=US "(63cm),"(90cm); China L=US "(64cm),"(94cm); China XL=US "(65cm),"(98cm); China 2XL=US "(66cm),"(102cm); China 3XL=US 2"(67cm),"(106cm);
Comparative Mythology book cover
#12

Comparative Mythology

1987

In a magisterial work, Jaan Puhvel unravels the prehistoric Indo-Euopean origins of the traditions of India and Iran, Greece and Rome, of the Celts, Germans, Balts, and Slavs. Utilizing the methodologies of historical linguistics and archaeology, he reconstructs a shared religious, mytholoigcal, and cultural heritage. Separate chapters on individual traditions as well as on recurrent thees―god and warrior, king and virgin, fire and water―give life to Comparative Mythology as both a general introduction and a detaled reference.
Paopaigad book cover
#13

Paopaigad

1997

Asia size. The size Sis not the United States, please read this important tips.You have any questions, please send us a letter. accessories not include Size China M=US "(63cm),"(90cm); China L=US "(64cm),"(94cm); China XL=US "(65cm),"(98cm); China 2XL=US "(66cm),"(102cm); China 3XL=US 2"(67cm),"(106cm);
Keset muusikat book cover
#14

Keset muusikat

1997

Estonian
Emajõe ääres book cover
#15

Emajõe ääres

1997

Kolm Lydiat book cover
#18

Kolm Lydiat

1997

Estonian
Meil on lootust book cover
#19

Meil on lootust

1998

Nulli ja lõpmatuse kohal book cover
#21

Nulli ja lõpmatuse kohal

1998

Tuntud orientalisti Linnart Mälli tekstid on Eestis olnud pikka aega võtmeks idakultuuride juurde. «Eesti mõtteloo» sarjas ilmuv raamat koondab 1960ndatel kuni 1980ndatel perioodikas ja mujal ilmunud orientalistika-alaseid uurimusi, kommentaare ja artikleid india, tiibeti jm algtekstidele ja käsitlustele. Oma teaduslike tekstidega on raamat ühelt poolt mõeldud indoloogia, tibetoloogia, sinoloogia ja budoloogia eriteadlastele, valgustusliku ja hariva rõhuasetusega tekstide läbi on see teisalt suunatud ka laiemale idakultuuridest huvitatud lugejaskonnale.
Loov tunnetus book cover
#22

Loov tunnetus

1997

Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus», üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus. Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni. Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.
Eesti kirjanduslugu book cover
#25

Eesti kirjanduslugu

1999

Raamat aitab taas tutvustada luuletajana hästi tuntud Gustav Suitsu pisut varju jäänuma poole pealt—teadlasena. Tema enese koostatud «Eesti Kirjanduslugu I», mis ilmus 1953. aastal Lundis, on nüüdseks muutunud bukinistlikuks harulduseks. Käesolevat raamatut võiks nimetada kirjandusloo ümbertrükiks lisandustega—teose esimese poole moodustab eespoolnimetatud raamat, teine pool koondab aga ajakirjandusest võetud üksikartikleid kandvamate Eesti uue aja autorite kohta. Suitsu meetodikindel vaateviis annab eesti kirjanduse sõpradele võimaluse kas siis alles omandada või ka lihtsalt värskendada vanu teadmisi eesti kirjanduse ajaloost. Suitsu kirjanduskäsitluse eripära on selles, et vaatleb eesti kirjandust ühes euroopa kirjandusega. Raamat puudutab järgmisi kirikukirjandus, kirjandus valgustuse ajal, ärkamisaeg, vanast Eestist Kitzberg, Liiv ja Vilde ning «noorte seppade ajajärk» alates Tammsaarest ja Underist Henrik Visnapuuni.
Varjatud varandus book cover
#29

Varjatud varandus

1999

Eduard Tennmanni võib lugeda üheks silmapaistvamaks eesti teoloogiks, kes sündis 1878. a. Ühtlasi oli ta kirikuõpetaja ja Tartu ülikooli usuteaduse professor. Raamatusse «Varjatud varandus» on koondatud E. Tennmanni sulest ilmunud kirjatükke, mis 1919. aastast alates on ilmunud peamiselt ajakirjanduses. Eduard Tennmann: «Palju halvem kui nähtava varanduse raiskamine on hingeline röövmajandus, hingeliste võimete rakendamine alaväärtuslike ülesannete teenistusse, nii-ütelda «kaduva asja orjamisse» (Rooma 8,21), millest lunastamist apostel Paulus ootab koguni tervele õhkavale loodusele, mitte ainult inimestele, kes on lapsepõlve ja mitte orjapõlve vaimu esindajad. Siin ei ole tegemist mitte mingi usulise allegooriaga ega tähendamissõnaga, vaid ümbermõtlemisega majapidamise suhtes terves ulatuses. Välisvaranduste asemele astub põhimõtteliselt omaniku enese väärtus. Välisvaranduste kogumine ja kuhjamine nende eneste pärast on hinge ja ta õiguse alahindamine ja normaalsele ülesandele risti vastu tegutsemine. Tõeline varandus jääb tegelikus elus peaaegu kasutamata. See on ju peidetud nagu varandus põllus, mille keegi juhuslikult leidis (Matt. 33,44). Et seda varjatud varandust «seaduslikult» omandada, peab selle leidja kogu välisvaranduse likvideerima. Kaupmees, kes leiab kauni pärli, paneb kogu oma varanduse kaalule, et seda omandada. Tõeline varandus, «südame varandus» on olemas, aga nägematu. Kogu rahvamass on täis seda varandust. See on nagu põld, mis on küps lõikuseks, aga ei ole vilja kogujaid, seepärast jääb see rikas varandus tarvitamata, ja mass on rammetu nagu kari ilma karjaseta, nõnda et kurb on ta peale vaadata (Matt. 9,36-38). See hiiglasuur vaimne kapital peab hallitama, seepärast, et mõni väike kildkond ei või loobuda oma lapsikust, mõttetust valitsemisihast, usurpeerides selleks Jumala nime ja usulisi eeskirju. Kui kõrgelt Jeesus hindab seda seisma jäänud ja koguni vastupidises suunas rakendatud hingelist kapitali, näeme kadunud pojast (Luuka 15). Üks kadunud hing on kallim kui 99 õiget, korralikku, korrektset seltskonnainimest. Hingelise kapitali liikumapanemine nõuab väga suurt pingutust. Kõik, mis inimesel olemas harilikus mõttes, see, mida igapäevases elus nii väga hinnatakse, tuleb kaalule panna, et päästa seisvat varandust: «Kes ei jäta maha kõike, mis tal on, see ei või minu jünger olla» (Luuka 14,33).» («Usk ja majandus» (1938))
Kultuurimärgid book cover
#30

Kultuurimärgid

2000

Kirjad Pariisist book cover
#31

Kirjad Pariisist

2000

See raamat on esimene valikkogu eesti kirjandusteadlase, esseisti ja rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse filoloogi Aleksander Aspeli kirjanduslikust pärandist, mis on oluline ja tähenduslik eelkõige eesti kultuuriruumile. Lisaks teaduslikule on Aspeli tekstidel ka kunstiline väärtus.
Müüt ja ajalugu book cover
#32

Müüt ja ajalugu

2000

"Käesolev raamat tutvustab Gustav Ränka sellisena, nagu ta paistab olevat eesti keeleruumis. Väiksem rõhk on pandud tema teaduslikele uurimustele, mahult suurema osa moodustavad Ränga rahvuspoliitilist mõttesuunda kandvad tekstid, teaduslikke suundi avavad mõned tema suuremaid uurimusi populasriseerivad kirjutised ning lühemad teaduslikud käsitlused tema erinevatelt huvialadelt, eesmärgiga anda läbilõige autori mõttesuundadest ning sellest, millisena ta nägi teda ümbritsevate kolleegide tegevust. Viimases osas on avaldatud Gustav Ränga lühiuurimusi rahvausundi ja -kombestiku teemadel (...)" Pille Runnel, raamatu koostaja
Kontrastide aastasada book cover
#33

Kontrastide aastasada

2000

Kaarel Robert Pusta oli Eesti diplomaat ja poliitik. Ta sündis 29. veebruaril 1883 Narvas, suri 4. mail 1964 Madriidis ning on maetud Hispaaniasse. Pusta elutöö keskkohaks asupaigana kujunes Pariis. Pariis oli maailma poliitilise mõtte keskus noil möödunud aegadel. Pusta oli isikutüübilt literaat, sõnakunstnik. Pustat iseloomustas kõrgenenud usk kirjalikesse lepingutesse, usk öeldud hea (lahke) sõna väesse, usk ühiskondlikku leppesse Rousseau´ vaimus. Pusta oli diplomaat globaalse mõtteviisi ning paindliku sõnakunsti võimega. "Olgem eestlased, ja saagem eurooplasteks" on olnud meie põlvkondadele aksiomaatiline lööklause. Selle aksiomaatilise lausega on määratlemata jäänud põhimõiste Euroopa ise. Selle raamatu kaudne eesmärk on Euroopa määratlemise katse diplomaat Pusta kuju kaudu. Briand, Pusta, Coudenhove-Kalergi olid eurooplased suurte rahuplaanidega. Nemad lootsid anda Euroopale hingerahu Euroopa rahvaste ühendatud jõu, jõuks ühendamise läbi. Pusta aksiomaatiline vaade oli: vaba Eesti vabas ühinenud Euroopas. Briand´i lause oli: meie tulevik on kas ühineda või hävida. Pusta diplomaatiat tabasid pettumused ja tagasilöögid. Ometi pidas ta ennast loomupäraseks optimistiks. Veel raadiokõnes ikestatud kodumaale (1956) kinnitas ta Vaba Eesti uuestisündi. Praegune aeg liigub Euroopa küsimuse jälle esiplaanil püsides. Euroopa uue ühendamisagitatsiooni reklaamikampaanias. Tulevik näitab, kas Kaarel Robert Pusta oli prohvet või kergeusklik õilishing.
Kunstist, Eestist ja eesti kunstist book cover
#34

Kunstist, Eestist ja eesti kunstist

2000

Siia raamatusse on koondatud Jaak Kangilaski eri aegadel ja erinevates tingimustes kirjutatud artiklitest need, milles sisalduvad mõtted võiksid huvi pakkuda ka tänapäeval. Lisaks kunstile on autorit huvitanud ühiskonnaelu ja poliitika, mille kohta ta on taasiseseisvunud Eestis ka poleemiliselt sõna võtnud.
Meie, eestlased book cover
#35

Meie, eestlased

2000

Siin pakutav on ainult üpris väike osa O.Looritsa kitjutatust. Nende kaante vahele on koondatud artikleid, mis esitavad aja jooksul üldomaseks saanud vaateid, on kirjutisi, mis kasvõi tänapäeval üliõpilastele vastava pärimusliigi õppevahendiks sobiksid, veel enam, leidub koguni kooliõpilasele huvitavat ja jõukohast.
Orienditeekond book cover
#37

Orienditeekond

2001

Haljand Udam astus eesti kirjandusellu 1960-ndatel tõlgetega Oriendist. See oli mõneti ootamatu mehest, kes oli lõpetanud Tartu ülikooli geoloogiaosakonna. Ent geoloogina tehtud reisid just viisidki H. Udami kokku Oriendi või siis kitsamalt võttes iraani kultuuriga. Oma reisidel jõudis ta järeldusele, et "teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes".
Kultuur ja traditsioon book cover
#39

Kultuur ja traditsioon

2001

Ants Viires on juba neljas autor, kes esindab sarjas Eesti mõttelugu eesti rahvateadlasi Eerik Laidi, Gustav Ränga ja Oskar Looritsa kõrval. Sellesse kogumikku valitud artiklid näitavad Viirest kui väga mitmekülgset eesti rahvakultuuri uurijat, kelle käsitletud teemade ring on tõepoolest lai, ulatudes sõnaetümoloogiast eestlaste muistse usundini. Lugeja saab teada nii seda, kui vana on vanapagan ja kuidas tekkis Eestis folklorism kui ka seda, kuidas käisid tegelikult riides meie esivanemad 18. sajandil.
Riigimured book cover
#41

Riigimured

2001

Nende kaante vahele on koondatud president Lennart Meri nii kodu- kui välismaal peetud kõned ajavahemikul 1996-2001. Meri hilineb. Vahel pikalt. Tema tulek tekitab segadust, sest ta erineb nomenklatuuritegelastest peaaegu antropoloogiliselt. Kui ta suu avab, siis selgub, et keeled on tal vabalt suus. Ta ei räägi sellistes olukordades korrutatavaid lamedusi demokraatiast, sallivusest, vähemustest, multikultuursusest, Euroopa Liidust jne, jne, vaid tal on kaasas just nendele ja just tänaseks mõeldud hoolega lihvitud sõnum. Ta räägib nii, et kuulaja tahab rohkem teada temast ja riigist, millel on niisugune president. Rahvast, kes taipas endale niisuguse inimese presidendiks valida. – Peeter Tulviste
Õiglus ja hool book cover
#42

Õiglus ja hool

2006

Ilmar Tammelo puhul on vaieldamatult tegemist suurkujuga, kes suutis luua teaduskoolkonna õigusfilosoofias ning keda mitte ainult ei mäletata, vaid aktsepteeritakse jätkuvalt tänapäeva teadusmaailmas. Ilmar Tammelo on sõnastanud mõtteid õiglusest, mis võiksid olla lääne demokraatia ja ka poliitilise elu alusteks. Käesoleva teos on kordustrükk, esimene trükk ilmus 2002. aastal.
Filosoofiast kõnelda book cover
#44

Filosoofiast kõnelda

2002

Vabaduse väraval book cover
#45

Vabaduse väraval

2002

Gustav Suitsu (1883-1956) artiklikogumik «Vabaduse väraval» tutvustab tuntud luuletajat ja Tartu ülikooli kauaaegset kirjandusprofessorit mõnevõrra unustatud nurga alt: kirgliku publitsistina, aktiivse poliitikuna ja kahe revolutsiooni (1905 ja 1917) osalisena, esitades tema visioone möödunud sajandi alguskümnendite Eesti olevikust ja tulevikust. Kaasaelamisega on vaadeldud vaimumaailma suurusi, kes on oluliselt mõjutanud Gustav Suitsu ühiskondlikke ja esteetilisi vaateid: Bjørnstjerne Bjørnson, Georg Brandes jt. Eraldi alajaotuse moodustavad kirjutised eesti kirjandusloo alalt. Vajalik teos nii ajaloolasele kui kirjandusteadlasele, sest valdavas enamuses pole kogumiku tekstid raamatukaante vahel varem kas üldse ilmunud või on koostaja eelistanud nende algseid ilmumisvariante, mida autori karm redigeerijapliiats hiljem sageli tundmatuseni muutis. Teos sisaldab ka Peeter Oleski saatesõna ja nimeregistrit.
Keel on tõde on õige ja vale book cover
#46

Keel on tõde on õige ja vale

2002

"Eesti mõtteloo" sarja kuuluv 46. teos. Selle kogumiku erinevates alajaotustes tulevad nii teistmoodi küsimine kui ka teistmoodi vastamine ühel või teisel moel esile. Üldiselt öeldes: see, mis loodetavasti esile tuleb, on vasturääkimise ja vastuhakkamise vaim. Teine asi, mida ma sooviksin esile tulevat, on Eesti elu probleemide nägemine üldisemas kontekstis ja eesti keeleteaduse probleemide käsitlemine üldkeeleteaduse taustal.
Meie rahvuskultuuri küsimusi book cover
#47

Meie rahvuskultuuri küsimusi

2002

Tõlkija teekond book cover
#48

Tõlkija teekond

2002

Koostaja: Marek Tamm Henno Rajandi (1928-1998) oli tuntumaid ja viljakamaid prantsuse ning inglise kirjanduse vahendajaid Eestis, samuti silmapaistev lingvist. «Eesti mõtteloo» sarja kogumik «Tõlkija teekond» tutvustab peamiselt tema elutöö esimesena nimetatud tahku, mida esindavad stiilsed ning teaberohked saatesõnad mitme aastakümne jooksul ilmunud tõlkeraamatutele. Ilukirjandusest on Rajandi eelistanud klassikuid (Émile Zola, Guy de Maupassant, Gustave Flaubert, Jane Austen jt.), tema tõlkes on eesti lugejani jõudnud ka paljud esseistlikud, publitsistlikud või memuaarsed maailmakultuuri baastekstid (John Milton, John Stuart Mill, Alexis de Tocqueville, Winston Churchill). Kirjandus- ja keeleteaduse hetkeseisu vaagivate mõtiskluste kõrval on raamatus ära toodud vestlusi Henno Rajandiga, aga ka temale endale pühendatud kirjutisi sõprade-kolleegide sulest. Teos sisaldab nimeregistrit.
Kirik keset küla book cover
#50

Kirik keset küla

2005

"Eesti mõttelugu", 50. raamat. Tallinna Jaani koguduse õpetaja teoloogiadoktor Toomas Pauli kirjutiste kogumik «Kirik keset küla», mis on ilmunud «Eesti mõtteloo» sarja 50. köitena, koondab uurimusi eesti kultuuri- ja kirjandusloost, teoloogilisi ja kirikuajaloolisi vaatlusi, raamatuarvustusi ja filosoofilisi esseid. Nagu viitab avarate tõlgendusvõimalustega pealkiri, keskenduvad Toomas Pauli kirjutised luterliku kiriku rollile Eestis nii ajaloolises plaanis kui ka tänapäeva- ja tulevikuperspektiivis. Nentides kriitiliselt, et nõukogude okupatsiooni süstemaatilistest repressioonidest nõrgestatud kiriku positsioon on meie globaliseeruvas, üha enam materiaalsetele ja virtuaalsetele fantoomväärtustele orienteeruvas ühiskonnas pigem marginaalne, osutab autor ajakohaste muudatuste möödapääsmatusele, jäädes samas kindlaks samuti marginaliseerumisohtu sattunud püsiväärtustele, milleks võiks nimetada kristlikku õpet(at)ust, kultuuri ja eetikat nende mõistete kõige avaramas tähenduses. Teine trükk
Luulekool I book cover
#51

Luulekool I

2003

See raamat on mõeldud neile, kes kummardavad kirjandust ning kirjanduslikku kultuuri üldse. See on neile, kes peavad kirjanduse tuumolluseks luulet. Seega neile, kes on veendunud, et iga loomulik keel koos oma keelt kujundava kõrge luulega on inimeseks olemise üks iseväärne moodus. Ants Oras (1900-1982) kuulus XX sajandi vast õnnelikumasse haritlaspõlve, kelle elu iseloomustas vankumatu sihikindlus, kirglik töökus ning vennastusvõimeline aatelisus. Kord veendunud, et «olles eestlane, võib olla ka vaimuinimene», julges Ants Oras hakata võitlejaks, et «meie haritluskonda äratada teadvusele kultuuri võimalusest ning iga üksiku kohustusest oma taset tõsta üle provintsliku kitsuse». Vaimsuse hindajana kujutles ta iga kirjaniku ja intelligendi «vaba individuaalset arengut kontaktis maailmakirjanduse parimaga nii mõtte kui kunstilise kujunduse alal». «On olemas isikuid, kelle nimi ei tähenda ainult indiviidi, vaid tervet liikumist, ajajärku,» lausus Ants Oras Johannes Aaviku kohta, ent öeldu on sama hästi ka Ants Orase enese kohane. Ants Orase esteetilis-normatiivne ning võrdlev kirjandus-(luule) käsitlus on kujundanud kirjanike mitut põlvkonda nn. arbujatest alates. Jah, ka tolle kuulsa luuleantoloogia — «Arbujad» (1938) — koostaja ning seega ühe uue kirjandusliku põlvkonna kontuuride esimärkaja Ants Oras ju ise oligi. Kui Eesti Vabadussõda 1920. aastal lõppes, tunnistati, et ilma Inglise laevastikku appi kutsumata poleks sõda saanud ehk alustadagi, rääkimata selle võitmisest. On tähelepanuväärne, et Ants Oras pöördus niisama—tema küll eesti kirjanduskultuuri tõstmiseks—eeskätt Inglismaa poole! Nimelt on tema hinnangul maailmakirjanduse suurim vaim ja eeskuju ingliskeelne Shakespeare, kellelt kõik keeled ja luuled ja kirjandused peaksid õppima. «Luulekool» ja «Apoloogia» on selle raamatu õiglased tiitlid. Hando Runnel
Tähtede tähendust tunda book cover
#52

Tähtede tähendust tunda

2003

Balti idealisti kirjad emale book cover
#53

Balti idealisti kirjad emale

2004

Baltisaksa literaadi ja arsti Georg Julius von Schultz-Bertrami (1808-1875) "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamat "Balti idealisti kirjad emale" sisaldab autori erakirju emale ja teistele lähedastele aastatest 1833-1875. Perekondlike sündmuste ja detailse olustikulise tausta kõrval leiab lugeja raamatust rohkesti aja- ja kultuuriloolist infot, mis seovad kirjade sihtkohaks olnud Friedenthali mõisa Tormas Euroopa ja Venemaa vaimukeskustega. Johannes Werneri koostatud raamatu saksakeelne esmatrükk ilmus 1934. aastal Leipzigis. Saksa keelest tõlkinud Ilmar Vene.
Kõik on ime book cover
#55

Kõik on ime

2004

Jaan Kaplinski seni mahukaim esseekogu, «Eesti mõtteloo» sarjas avaldatud «Kõik on ime» sisaldab enam kui kolme aastakümne vältel loodud kirjutisi. Raamatu koostaja Toomas Salumetsa sõnadega: «Käesolevas köites ilmuvad esseed kõnelevad Jaan Kaplinski huvide avarusest. Need ulatuvad muistsetest mõtte- ja käitumismallidest globaliseerumis- ja ökoloogiliste probleemideni, religioossetest ja intellektuaalsetest traditsioonidest tarbijamentaliteedini, idamaistest mõtteviisidest kolonialismini ja selle kultuurini, milles elades Kaplinski kirjutab». Artikleid läbivaks mõtteliseks teljeks on tasakaalu leidmine või säilitamine inimese suhetes ühiskonna, looduse, kaaskodanike ja iseendaga, minevikutraditsioonide säilitamine vastukaaluks pealiskaudsele läänelikule kultuuriimperialismile, ja eeskätt meid ümbritseva paradoksaalse maailma imelisuse tajumine, millele viitab ka raamatu pealkirjaks valitud tsitaat Marie Underi luuletusest.
Eestlaste maa book cover
#56

Eestlaste maa

2004

Kultuuriajakirja "Mana" kauaaegse toimetaja ja välisraadiote kommentaatori Hellar Grabbi (sünd. 1929) "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud kogumik "Eestlaste maa" jälgib Eesti ja laiemalt kogu Ida-Euroopa poliitilisi arenguid 1950-ndatest aastatest tänapäevani, analüüsides seejuures meie trükisõnas esmakordse põhjalikkusega selliseid sündmusi nagu Ungari 1956. aasta ülestõus või samaaegsed rahutused Poolas. Külastades 1960.-1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist kammitsemata kõrvaltvaataja pilgu läbi pildi mitte üksnes kodumaa tollasest kultuurielust, vaid ka olmest, ning on säilitanud oma informatiivse väärtuse tänapäevani. Kolonel Herbert Grabbi pojana on Grabbile olnud iseäranis südamelähedane XX sajandi arvukatel sõjatandritel võidelnud eestlaste teema. Omaette alajaotus on pühendatud eesti üliõpilasorganisatsioonide, eriti korporatsioon "Rotalia" ajaloole ja käekäigule nii Eestis kui võõrsil.
Theatrum mundi book cover
#57

Theatrum mundi

2004

Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja. Kogumik «Theatrum mundi» sisaldab esindava valiku Undi kirjutistest ja kõnelustest aastaist 1968-2002, kus ta esseistlikus ja vaimukas stiilis käsitleb teatrikunsti olemust, näitleja ja lavastaja tööd, teatrikriitikat jm. Kogumikus on ka valik arvustusi, tagasivaateid oma teatriteele ja kolleegide portreid.
Seaduse sünd book cover
#59

Seaduse sünd

Eesti õiguse lugu

2004

Raamat toob meieni valiku õigusteadlase, õppejõu ja okupatsioonieelse Eesti Vabariigi viimase seadusliku peaministri Jüri Uluotsa kirjatöödest. Autor on vaadelnud, kuidas aegade hämaruses tärkas ja võrsus Eesti maa ning rahva õigus ja riiklik korraldus. Ta on näidanud, mida kujutab endast teiste maade ja rahvaste õiguste seas Eesti õigus, mida see hõlmab ja mis seda piiritleb. Ta on kirjutanud sellest, kuidas tehti Eesti põhiseadusi ja millised on olnud Eesti riiki konstitueerivad põhiseaduslikud aktid. Lõpuks on ta usutavalt analüüsinud sedagi, miks on eestlastel ja venelastel erinevad arusaamad üksikisikust, rahvast ja riigist.
Meie kosmiline saatus book cover
#60

Meie kosmiline saatus

2005

Ernst Öpik on sündinud 22. (10.) oktoobril 1893. a. Kundas. Ta on töötanud astronoomina Tartu tähetorni observatooriumis, pärast Teist maailmasõda Iirimaal Armagh´ observatooriumis ja mitmes Ameerika observatooriumis nii enne kui pärast sõda. Öpik säilitas töövõime kõrge vanuseni, ta suri 10. septembril 1985. a. Öpikut kui astronoomi ja teadlast iseloomustab teemade suur mitmekesisus. Olles alati tundnud vajadust ja kohustust suhelda võimaluste piires ka laiema publikuga, tegi ta oma teadustöödest põhjalikke mittetehnilisi kokkuvõtteid, tutvustas astronoomide tegemisi Eestis ja teistes maades. Seda suunda jätkas ta ka Iirimaal töötades. Käesolev raamat sisaldabki peamiselt mittetehnilisi ja väheste valemitega kirjutisi. Öpiku artiklid on esitatud kas originaalis (esimene usaldusväärne Galaktika kauguse määramine) või tema enda koostatud mittetehniliste ülevaadetena (meteoornähtuste füüsika, meteoriidikraatrite tekketeooria, täheevolutsiooni sõlmprobleemi lahendamine, Marsi pinnavormide diskussioon jne). Esitatud on Öpiku meenutusi eluteest, arutlusi rahvuse ideoloogiast, teaduse metodoloogiast, kosmoselendudest, Maa kliimast, elu võimalustest ja ohtudest Maal ja maailmaruumis. Eesti lugejani jõuab esmakordselt ka Ernst Öpiku 1950. aastatel kirjutatud raamat "Pulseeriv universum". Selle raamatu nagu ka kõigi tema artiklite kirjutamisest möödunud aja jooksul on meie teadmised taevakehadest oluliselt täienenud, aga Öpiku esitatud üldpilt ja arengutendentsid on endiselt aktuaalsed. koostanud Mihkel Jõeveer
Luhta-minek book cover
#61

Luhta-minek

2005

Vaimuhaiguse müüt book cover
#63

Vaimuhaiguse müüt

2005

"Vaimuhaiguse müüt" tutvustab Vaino Vahingu artiklite, esseede ja arvustuste paremikku aastatest 1969-2003. Psühhiaatri ja kirjanikuna on Vahingut huvitanud kirjanduse, aga ka muu kunstiloomingu kokkupuutepunktid psühhopatoloogiaga, psühhoanalüüsi ajalugu ja loomepsühholoogia selle sõna laiemas tähenduses. Akadeemilisemate käsitluste kõrval sisaldab raamat teatri- ja filmikriitikat ning kunstikirjutisi, sealhulgas ka seniavaldamata kirjatöid. Tagasivaateline saatesõna autorilt.
Kõrge vaim on meie vari book cover
#64

Kõrge vaim on meie vari

2005

Pärast Tartu Ülikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (1885–1933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt – Neuman niisiis muusikuna – harima ja üles töötama. Tema põlvkonnal tuli ühekorraga teha kõike: rajada tugev põhi rahvusriigile ja oma kultuurile, arendada kiiresti välja paindlik ja väljendusrikas kirjakeel, olla samal ajal tegusates sidemetes Euroopa ja maailmaga. Kuigi Neuman ise ei elanud vanaks, vaid selles pingeväljas murdus, saame tema kirjutistest aimu pigem tema-aegsete inimeste elutungist ja -tahtest.
Kaugete aegade sära book cover
#65

Kaugete aegade sära

2006

Eestis elanud ja töötanud ajaloolaste hulgas on vähe neid, kelle teaduslik looming on tänini säilitanud oma aktuaalsuse. Paul Johansen on üks neist. Johanseni ajaloonägemus on elav ja kirgas, tema minevikurekonstruktsioonid tõepärasemad kui muud üldistavad ja näiliselt teaduslikumad käsitlused. Käesolev kogumik seab eesmärgiks anda valiku artikleid Johanseni peamiste uurimissuundade kaupa kogu tema eesti- ja saksakeelsest teaduslikust loomingust.
Teatrimälu book cover
#67

Teatrimälu

2006

Rajamaade rahvaid book cover
#68

Rajamaade rahvaid

2006

Ott Kursi raamat tegeleb paljude väikeste rahvastega Eestist Uuralini, Uuralist Ungarini, Ungarist Türgini ja sealt Pürenee poolsaareni. Autor on eesti geograafide hulgas pärast Edgar Kanti ja mõnd nimekat eelkäijat üks energilisemaid ja laiahaardelisemaid mõtlejaid. Kursi geograafiahuvi on rahvuspoliitilise varjundiga.
Ajaloo kasust book cover
#70

Ajaloo kasust

2006

Andres Dido (Tiido) (1855–1921) sündis Viljandimaal, õppis Tartus, elas väljasaadetuna Kaasanis, pääses Šveitsi ja lõpuks elas pagulasena Prantsusmaal. Ta õppis ülikoolis sotsioloogiat ning on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Dido kõneles esimesena unistavalt Eestist kui vabariigist. Vabariigi mõiste, vabastatud inimese toimimine, võimu kasutamine õigluse huvides oli ta ilmavaate tuum. See oli edumeelsus, mis põlgas arengut takistavat tagurlust. Käesolev näitab piltlikult, kuidas kapitalism toimis Prantsuse Vabariigis saja aasta eest just samuti nagu Eestis nüüd, 21. sajandi algul.
Tumeda aine lugu book cover
#71

Tumeda aine lugu

2006

Rahvusvaheliselt tunnustatud astrofüüsiku, akadeemik Jaan Einasto raamat koosneb neljast alajaotusest. Esimeses osas kirjeldab autor oma kujunemist lapsest teadlaseks, teine ja kolmas osa sisaldavad teadusartikleid tema põhilistelt uurimissuundadelt. Osad neist päris teaduslikud, teised populaarsema käsitlusega, üldarusaadavalt lahtiseletatult. Artikleid on tõlgitud nii inglise, kui vene keelest. Neljandas osas on autori artiklid teaduse võimalikkusest Eestis.
Lastest tuntakse meid book cover
#72

Lastest tuntakse meid

2006

Peeter Põllu tegevuse algus langeb aega, mil alles hakkas tekkima eesti haritlaskond, mille olemasolu võimaldas rajada Eesti riigi. Ta on olnud tegev nii karskusliikumises, poliitilises kui usuelus, eelkõige on ta aga tuntud pedagoogina. Peeter Põllul on suured teened eesti koolihariduse edendamisel, eestikeelse Tartu ülikooli loomisel, ta oli riigikogu liige, minister, Karskusliidu esimees. Teda iseloomustasid nii rahvuslus, konservatiivsus kui religioossus. Kuigi Peeter Põld kirjutas oma artiklid juba sajand tagasi, on käsitletud teemad meile tänagi tuttavad ning ikka aktuaalsed. Olgu siinkohal ära toodud mõned neist: alkoholismiprobleemid, usuõpetuse vajalikkus või mittevajalikkus koolis, iibeprobleemid, laste vähesus ning sellest tulenev eesti rahva väljasuremise oht, kutsehariduse edendamise vajalikkus jpm.
Sõnajalg jaaniööl book cover
#73

Sõnajalg jaaniööl

2006

Maailma lõpus book cover
#74

Maailma lõpus

2007

Karl Ast Rumori (1886–1971) kolmeköiteliseks kujunev «Maailma lõpus» on katse kokku võtta autori kirev elu, mis ulatub läbi kolme ajaloojärgu. Need ajaloojärgud on: eesti rahva elu Vene tsaaririigis, omariikluse saavutamine ja ülesehitamine ning lõpuks riigikaotus ning pagulaspõlv. Autori elulugu on püütud esitleda tema kõnede, kirjutiste ning lüürilistegi palade kronoloogilise järjestamise kaudu, niisiis tingliku päevaraamatu põhimõttel. Esimeses köites sisalduvad osad: I Petseri poiss II Toompea mehed
Poliitiline testament book cover
#75

Poliitiline testament

2007

Pärast presidendi ametiaega rändas Lennart Meri palju ning jätkas poliitiliste kõnede pidamist «Eesti eestkõnelejana» nii kodus kui paljudes muudes maades. Neist mitmekeelseist ja mitmekülgseist kõnedest koostasid Toomas Hiio ja Mart Meri kui viimased lähedalseisjad raamatu «Poliitiline testament».
Tõsilood muinasrahvastest book cover
#76

Tõsilood muinasrahvastest

2007

Kauaoodatud raamat, mis sisaldab autori valdavalt võõrkeelsetes väljaannetes ilmunud või ilmumist ootavaid artikleid. Hindamatu õppematerjal tänastele üliõpilastele ning põnev ja silmaringi avardav, samas akadeemilise kandvuse ja väljapeetusega kirjutatud lugemisvara kõigile. «Tõsilood muinasrahvastest» jaotub kuude temaatilisse ossa, mis käsitlevad vastavalt pühasid tekste, olendeid, paiku, sündmusi, ajalugu ja riiki. Artiklites leiavad kajastust muinaskultuurid Lõuna-Ameerikast ja Euroopast kuni Hiinani. Erilist tähelepanu pööratakse Muinas-Peruule. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Jutluseraamat book cover
#78

Jutluseraamat

2007

Georg Mülleri „Jutluseraamat“ on „Eesti mõtteloo“ raamatuna ajas kõige kaugemale tagasi astuv teos. Need 39 jutlust on peetud juba aastatel 1600–1607 (kirja on viimane jutlus pandud küll aastal 1606). Tallinnas Püha Vaimu kirikus. Käsikiri leiti aastal 1884 ja on eelkõige pakkunud huvi eesti keele uurijatele, sest kogudus, kellele neid jutlusi peeti, oli eesti kogudus ja jutlused olid suures osas kirja pandud eesti keeles. Nüüd on need jutlused tänapäeva lugeja ette toodud kaasaegsesse eesti keelde „tõlgituna“. Paralleelselt on ära toodud ka Mülleri enese tekst. Huviline näeb, kuidas on eesti keel 400 aasta eest kirja pandud. Lugeja saab teada, millest kõneles pühendunud hingekarjane noil kaugetel aegadel oma eesti kogudusele Tallinnas, kui maad laastas sõda, katk ja näljahäda, ning rahva hulgas levis laialt ebausk. Selles raamatus sisaldub lisaks koostajate saatesõnadele ka Villem Reimani põhjalik eessõna Georg Mülleri jutluste esimesele (saksakeelsele) väljaandele 1891. aastal.
Mis meist saab? book cover
#80

Mis meist saab?

2008

Villem Reimani elu (1861–1917) peajoone on lahedamalt loetaval kujul meile antud August Palmi uurimuses „Villem Reiman“ (täiendatud 2. trükk Ilmamaalt 2005). Käesolev meie mõtteloo-sarja kaheksakümnendana kuuluv köide tahab esitleda tema loomingulisest elust kolme silmahakkavamat suunda. Need on vaimulooline, isamaaline ja kirikupoliitiline suund. Esimene on orienteeritud meie koduses ajaloos olnud suuremõõtmeliste isiksuste avamisele; teine on suunatud rahvale, kellel viimane aeg ärgata, ennast määrata ja rahvuseks saada; kolmas usule, usuõpetusele ja kiriku ehk jumalateenistuse vabastamisele ülekohtuse eestkoste alt oma rahvale. Neidsamu suundasid esindavad ka Reimani kaalukad uurimused ja võitluskirjad, mis on äsja publitseeritud Villem Reimani Kolleegiumi aastaraamatus „Koguja“ (2008).
Lääs-Ida-Lääs book cover
#81

Lääs-Ida-Lääs

Maailma lõpus II

2008

Karl Ast Rumori (1886–1971) kolmeköiteliseks kujuneva „Maailma lõpus“ teine osa, mis ilmub „Eesti mõtteloo“ sarja 81. köitena, hõlmab mõistliku valiku autori ajaleheartikleist ja erakirjadest aastatel 1933–1940. Raamat algab autori lahkumisega Eestist, et suunduda Marokosse. Selle köite kirjatööd on enamasti loodud käigu pealt ja kiiruga kõige värskemate muljete ja mõttekäikude ajel, kuid annavad pildi masendavalt ühesuunalisest Euroopast II maailmasõja eel. Karl Asti tee viib edasi Egiptusesse, Palestiinasse, Jaapanisse, Hiinasse.
Lauluväelised book cover
#85

Lauluväelised

2009

Folkloristi Herbert Tampere (1909-1975) raamat Lauluväelised koosneb kolmest osat Oma otsimas, Aeg rahva vaimuvara talletada, Tekst, viis ja esitamistavad. Ta oli Eesti Rahvaluule arhiiviga seotud selle asutamisest saadik kuni surmani. Paljudele tema uurimustele on omane kallak etnoloogiasse ka siis, kui käsitletav aines, rahvalaul, eeldaks pigem filoloogilist vaatenurka. Sarjast Eesti mõttelugu.
Kummargil käsikirjade kohal book cover
#86

Kummargil käsikirjade kohal

2009

Arthur Võõbus (1909–1988) on rahvusvaheliselt tuntumaid eesti humanitaarteadlasi, kellele tema rikkalik teadusproduktsioon ja olulised arvustused süroloogias tagasid olulise koha kristliku Idamaa uurimisloos. Aastal 1943 kaitses ta TÜ-s teoloogiadoktori kraadi. Juba pagulasena korraldas Võõbus 36 uurimisreisi Lähis-Itta, avastas tohutu hulga lääneilmale senitundmatuid vanu Süüria käsikirju, asutas 1978 Chicagos Süüria Käsikirjade Uurimise Instituudi ning suutis avaldada õige palju neist avastatud käsikirjadest. Käesolev, loodetavasti autorit eestlastele taastutvustav artiklikogumik jaguneb neljaks osaks: varakristluse, süüria munkluse, käsikirjade ja eestlaste lood.
Tule ja päikese all book cover
#88

Tule ja päikese all

Maailma lõpus III

2009

Artiklikogumik „Tule ja päikese all” on koostatud kronoloogilisena, sisaldades kirju ja kirjutusi aastatest 1940–1970 ning moodustab kolmeosalise valiksarja „Maailma lõpus” kolmanda, viimase köite. Põhiliseks sisuks on Teise maailmasõja järgsed meeleolud, mõtted ja neist järgnevad järeldused. Raamatu osad kannavadki nimetusi „Riigikaotus” ja „Lõplikus lõksus". Poliitika kõrval ei unusta ega hülga autor kirjandust; siis muutub ta muidugi kohe jälle Karl Astist Karl Rumoriks. Kaugelt jälgib see mees ka oma kirjanduslike sõprade käekäiku siinpool raudset eesriiet ehk päriskodumaal. Huvitav isiksus, rasked ajad, mõtte- ja tunderikas raamat.
Ruum ja aeg book cover
#89

Ruum ja aeg

2009

Harald Keres on Eesti Vabariigi vanim akadeemik (sündinud 1912. aastal). Füüsika-matemaatikadoktor, kelle lemmikteemaks on olnud üldrelatiivsusteooria, mille põhimõttelisse mõistmisse ja matemaatilisse analüüsi on ta andnud omapoolse panuse. Üldrelatiivsusteooria-alastes uurimustes on Harald Keres kogu matemaatilis-füüsikalist aja ja ruumi probleemistikku analüüsinud võimalikult sügavalt ka filosoofilises kontekstis. Ta on avaldanud rohkesti ka artikleid, milles käsitletakse loodusteaduse, eriti täppisteaduse tähendust tänapäeva muutliku ja heitliku ühiskonnaelu kujundamisel. Ühtlasi selgub seejuures, kuivõrd aeglaselt on ajas muutuvad ka teaduse ja ühiskonna põhiprobleemid, sest aastakümneid tagasi kirjapandu tundub enamasti niivõrd aktuaalsena, et seda võiks pidada äsja kirjutatuks. Oma ühiskonna arengut ja muutumist analüüsivais artikleis suhtub akadeemik kriitiliselt marurahvuslikesse ilmingutesse poliitikas ja äärmuslikult liberaalsesse turumajandusse, kus kiputakse unustama, et vabaduste kõrval on kõigil ka kohustused oma rahva ja tema tuleviku suhtes, mida tuleb mõista pikaajalises perspektiivis.
Hagerist Hellaseni book cover
#90

Hagerist Hellaseni

2009

Käesolev raamat kujutab endast Pärtel Haliste, Tartu Ülikooli esimese eestlasest klassikalise filoloogia õppejõua ja professori, aktiivse kultuuri- ja haridustegelase (muuhulgas Kultuurkapitali komisjoni liige 1925–1931), valitud artikleid, neist kolm ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Haliste uurimistöö keskmes oli Platoni teos «Seadused». Erialasest teaduslikust toodangust olulisemgi tundus autorile olevat üldine kultuuri- ja haridusteoreetiline tegevus ja antiikkultuuri tutvustamine. Nii on raamatus tema ehk kuulsaim kirjutis – «Klassikaline haridus ja Eesti kultuuri arendamise probleeme», samuti populaarteaduslikke artikleid, antiikkultuuri väärtustavaid kirjutisi (näiteks papüüruskirju tutvustav artiklisari, lood antiikaja olümpiamängudest), raamatututvustusi, saatesõnu ja arvustusi, ühiskondlik-poliitilisi teemakäsitlusi. Samuti lugu Pärtel Haliste elutee kurvast lõpust teel pagendusse 1944. aastal.
Kuldnokk kõnnib book cover
#91

Kuldnokk kõnnib

2010

“Kuldnokk kõnnib” on luuletaja, praegu küll rohkem teada-tuntud poliitiku ja Riigikogu liikme raamat “jooksvast kirjandusest”, mis hõlmab ajavahemikku 1964–2009. Autori sõnu kasutades leiab lugeja siit kõigepealt retsensioone raamatuile 1964. aastast alates. Sellele järgneb sületäis jutte niisuguste autorite kohta, kelle juurde Rummo samade kümnendite sees sagedamalt tagasi on pöördunud; need lood on siin esitatud kobaratena vaadeldavate autorite haaval. Pisut pikemaid või siis mingil moel põhimõttelisemaid palasid, mis on kirjutatud ühel või teisel puhul, esitab sari “Pikemalt”. Üldisemaid mõtisklusi luule kohta pakub sari “Luule on olemas”. Viimane sari, “Väljajuhatus Balti eleegiaist”, kajastab omal moel seda murrangu ja tagasivaatamise aega, mis saabus koos riikluse taastamise ja maailmapildi avardumisega.
Armastus seaduslikus abielus book cover
#92

Armastus seaduslikus abielus

2010

Ott Ojamaa oli tõlkija, kirjandusteadlane ja õppejõud, kelle kaalukas panus eesti kirjanduslukku jääb peaaegu tervenisti nõukogude perioodi. Suurem osa tema pärandist on kvaliteetsed tõlked (peamiselt prantsuse, kuid ka hispaania, inglise ja vene keelest) ja neile lisatud asjatundlikud kommentaarid. Ojamaa kirjutas ka ees- ja järelsõnasid, tõlkekirjanduse aastakokkuvõtteid ning kirjandus- ja kultuuriloolisi ülevaateid. Lisaks fikseerimata pärand – loengud, autoriseerimata entsüklopeedia-artiklid, erudeeritud vestlused. Ojamaad ümbritses eluajal dissidentlik aura ühelt poolt kosmopoliitse huvikeskme, teisalt jäikusest vaba, kõnekeelsusse kalduva stiili pärast.
Sõnalaenulõbu book cover
#93

Sõnalaenulõbu

2010

Eesti keele sõnavara päritolu uurimine on olnud silmapaistva keeleteadlase Paul Ariste (1905–1990) lemmikvaldkonnaks eesti keele foneetikat, läänemeresoome murrete kujunemist ja kontakte ning vadja keelt ja rahvaluulet puudutavate uuringute kõrval. Teda huvitas iga sõna, eriti kummalise või haruldase sõna päritolu, etümoloogia. Käesolevasse raamatusse on kogutud üle 60 käsitluse laen- ja murdesõnadest, sekka koha- ja pärisnimesid. Artiklid tutvustavad laensõnu eestirootsi, alamsaksa, heebrea, vene ja mustlaste keelest, kõrvale ei jää ka seosed teiste soome-ugri keeltega ning protoeuroopa keel. Need kirjed koonduvad aga ühiste kaante vahel vägevaks pildiks, kus on koos paljud keeled, rahvad, ajalood, kultuurid.
Kirjanik psühhiaatri silmis book cover
#94

Kirjanik psühhiaatri silmis

2010

Vladimir Tšiž \[1855–1922), kunagine Tartu ülikooli professor, arstiteaduskonna dekaan ja kliiniku direktor, oli 19. sajandi lõpus Eestis laialdaselt tuntud tänu oma vaimukatele avalikele loengutele ning ka psühholoogiatundidele Treffneri gümnaasiumis. Peale selle, et ta oli maailmakuulsusega teadlane-psühhiaater, oli ta tuntud ka kirjandusilmas, tema arvele võib kanda sadu uurimusi ja kümmekond monograafiat. Käesolevasse kogumikku on jõudnud Tšiži uurimused Turgenevist, Gogolist, Puškinist ja Nietzschest.
Ilmutus ja varjutus book cover
#97

Ilmutus ja varjutus

2011

Käesolev kogumik koondab olulisema osa Tõnu Lehtsaare esseedest ja põgusa ülevaate ilmunud erialaraamatutest. Tõnu Lehtsaar on professor, psühholoog, ärimees. Usklik inimene, kelle paljud tekstid on religioosse alatooniga. Ta leiab, et alati on võimalik elada paremat elu, kui see, mida loodus või ühiskond meile antud hetkel pakub. Autori siseheitlusi ja otsinguid “Ilmutus ja varjutus” kirjeldabki. “Elu on õpetanud, et meie sõnad võivad olla targemad kui me ise. Me võime olla kimpus iseenda ja Jumalaga, kuid meie käes võivad olla elustavad sõnad teise inimese jaoks. Seepärast on oluline öelda õigeid sõnu ka siis, kui me neid ise lõpuni ei mõista. Mitte meie tarkus, vaid õigel ajal öeldud õige sõna vägi aitab teist inimest.”
Noorusmaa book cover
#98

Noorusmaa

2011

Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, «Lähtekohti», sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning «Kalevala» põhjapanevaid käsitlusi. Teine osa, «Arm ja uhkus», vaatleb lähemalt mitut eesti ja soome autorit (Aleksis Kivist Tammsaareni) kui elu põhiväärtuste kandjat. Teine osa sisaldab ka ulatusliku «Kalevipoja» käsitlust ja mõtisklusi rahvaluule uurimise olukorrast ja rahvaloomingust üldse. August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused «Kalevalast» ja «Kalevipojast».
Armastusest ja lapselikkusest book cover
#99

Armastusest ja lapselikkusest

2011

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on suurkirjanik, keda õpitakse koolis, kelle looming oli kriitiliselt lubatud isegi nõukogude ajal. Tammsaaret kui mõtlejat, kirjanik-filosoofi ja kirjandusest kirjutajat esitlev publitsistikakogumik «Armastusest ja lapselikkusest» jaotub viide ossa. Autori maailmatunnetus avaneb esmalt looduse ja inimese kaudu «Maastikes». «Linnad ja masinad» näitab, kuidas tehnikale ning mõistusele tuginemine võib muuta inimese elu, kuid ei suuda teisendada inimloomust. Käsitlused inimestest ja suurvaimudest, kes Tammsaaret paelusid, on koondatud kolmandasse ossa «Inimese jälil». Hariduse, töömoraali ja kirjanduslike ideoloogiate kriitika kaudu rahvusküsimustega tegelevat autorit näeb neljandas osas «Töö ja tasu». Valik nähtuste olemuse üle juurdleva, kohati eksistentsialistliku ja nukra Tammsaare kirjutisi on paigutatud kogumikku lõpetavasse «Elutahtmisse».
Roomlaste taltsutamine book cover
#102

Roomlaste taltsutamine

2011

Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe raamatus leidub nii ilmunud kui ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö materjalideni. Marju Lepajõe stiil on vaimukas ja kergesti loetav. Käesolev kogumik hõlmab nii artikleid antiikautoritest kui ka kaasaegsete uurijate teoste käsitlusi. Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998 on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur.
Teaduse teed book cover
#103

Teaduse teed

2012

Mõtteloo-sarja 103. raamatuna ilmunud artiklid viivad lugeja eluslooduse lõputult huvitava maailma mikroskoopilisse ossa, näidates, kuidas geeniteaduse edusammud mõjutavad meditsiini ning avardavad nii filosoofilist kaemust kui ka ettekujutust inimelust üldisemalt. Toivo Maimets (sündinud 1957 Tartus) on eesti bioloog, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige. Lõpetas Tartu Ülikooli bioloogina 1980. Kaitses 1984 Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi kraadi molekulaarbioloogia erialal. 1985/86 sta˛eeris Marie Curie Vähiuuringute Instituudis Suurbritannias. Jätkas sealsamas teadustööga 1989. aastani. Aastal 1991 kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi molekulaarbioloogia erialal uurimusega onkovalgust. Oli aastail 2003–2005 haridus- ja teadusminister.
Kirg ja kavalus book cover
#104

Kirg ja kavalus

2012

Marta Sillaots (1887–1969) sündis Rakkes, lõpetas Tallinna kõrgema tütarlastekooli ja Nikolai gümnaasiumi. Ta on pidanud kooliõpetaja-, postiametniku- ja ajakirjanikuametit ning teda on nimetatud intervjuužanri toojaks eestikeelsesse ajakirjandusse. Kõige selle kõrval oli ta päriskirjanik, keda jäävad eelkõige meenutama tema lastelood (“Trips, Traps, Trull”). Kõige kaalukama panuse Eesti kultuurilukku on aga andnud Sillaotsa vene, inglise, prantsuse ja saksa keelest eesti keelde tõlgitud raamatud. Marta Sillaots elas ajal, kui naiste roll ei avalikus elus ega ka teadus- ja kirjandusilmas polnud kuigi suur. Seetõttu on teda huvitanud naisküsimus. Kõige olulisema osa sellest “Eesti mõtteloo” sarja raamatust võtavad enda alla Marta Sillaotsa kirjandusteoreetilised kirjutised ja lühimonograafiad. Lugejale on see kindlasti põnev taaskohtumine meie vanema põlve kirjameeste Eduard Vilde, A. H. Tammsaare, Mait Metsanurga, Hugo Raudsepa, August Kitzbergi ja teistega. Ei puudu kasvatus- ja kooliprobleeme lahkavad artiklid ning lugeja jõuab taas kord rõõmsa äratundmiseni, et käesoleva aja põletavaimad päevaküsimused on olnud aktuaalsed juba vähemalt sada aastat.
Omailmad book cover
#105

Omailmad

2012

Ajalookimbatused book cover
#109

Ajalookimbatused

2013

Eesti ühe tuntuma ajaloolase Enn Tarveli (sünd. 1932. a.) elutööd hõlmata püüdev artiklikogumik pakub kõrgtasemel teadmisi meie ajaloouurijatest ja -uurimisest, ajalookirjutuse käsitlemisest, ühiskonnast keskajal, Poola-ajast Liivimaal ning lahedamat lugemist kohaajaloo teemadel. Talle omase põhjalikkusega, kuid samas kaasahaaravalt, juhib Tarvel lugejat, õppurit läbi ajalookimbatuste ning näitab, kuidas avada ajaloo varakambreid. Ligi poole raamatu mahust moodustavad artiklid, mis pole varem eesti keeles ilmunud. Saatesõna Jaan Unduskilt.
Kolm suurt õnne book cover
#110

Kolm suurt õnne

2013

Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur’i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur’i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920. ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina. Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed. Koostanud Hando Runnel Toimetanud Katre Ligi Sarja kujundanud Kaljo Põllu Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.
Linnad ja lossid book cover
#114

Linnad ja lossid

2014

Esimese eesti soost kunstiajaloo professori Armin Tuulse loomepärand on tähendusrikas nii Eestis kui ka laiemalt Lääne- ja Põhja-Euroopas. Rahvusvahelise tunnustuse tõid talle tööd keskaja arhitektuurist, milles ta käsitles Baltikumi ja Põhjamaade linnuseid, losse ja kirikuid, sidudes neid lisaks lokaalsetele poliitilis-kultuurilistele eripäradele ka Euroopa kultuuriruumiga. Käesolev kogumik “Linnad ja lossid” koosneb Armin Tuulse eesti keeles ilmunud kirjutistest alates tema õpingutest Tartu ülikoolis kuni ajani, mil ta Stockholmi ülikooli professorina oli teadlaskarjääri tipus. Armin Tuulse esindab tõelist 20. sajandi intellektuaali ja humanisti, keda haaras ümbritseva materiaalse maailma sünni- ja arengulugu. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Eesti ajalugu book cover
#117

Eesti ajalugu

2014

Villem Reimani «Eesti ajalugu» hõlmab ajaperioodi alates muinasajast kuni 1905. aastani. Selle kirjutamisel sai autor kasutada oma enda uurimistulemusi, kuid põhiliselt pidi ta toetuma teiste uurijate, eelkõige baltisakslaste teostele. Hoolimata sellest, et uuemate teadmistega varustatud kriitikud leiavad Reimani töös ka mõndagi arvustamisväärset, ületas see oma sisuliselt tasemelt kõiki tema eestlastest eelkäijaid ja kaasaegseid. Mis kõige olulisem – see oli esimene Eesti ajaloo ülevaade, mis püüdis täies ulatuses käsitleda minevikku eestlaste vaatenurgast lähtuvalt ja üritas seega täielikult vabaneda baltisaksa ühekülgse ajalootõlgenduse mõjudest. Uurijana oli Villem Reiman avarapilguline ja laiemat konteksti hästi tabav, hea analüüsi- ja sünteesivõimega. Ta pani aluse eesti rahva ajaloo teaduslikule uurimisele ja tõusis sellega kahtlemata kõige silmapaistvamaks eesti ajaloolaseks enne iseseisvusaega.
Tõu küsimus book cover
#119

Tõu küsimus

2014

Teadlase ja kirjaniku Villem Grünthal-Ridala artiklite kogumik liigendub kolmeks. Esimesse ossa kuuluvad lisaks nimiloole teaduslikud artiklid Saaremaa rootsimõjulise omapära ja murdekeele, keelte ajaloo ning (põhiliselt eesti) rahvaluule teemal. Teine osa sisaldab “lühikest esteetika ülevaadet” itaallase Benedetto Croce esteetika süsteemi järele, nagu see esindub tema klassikalises töös “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu” (eesti keeles 1998), pikemat käsitlust Anna Haavast ning mõõdukama pikkusega vaatlusi Ernst Enno luule ja Aino Kalda “Tähelennu” (Koidula eluloo) kohta. Kolmandas osas leidub kuus lühemat kirjutist, mille märksõnadena mainitagu Juhani Aho, Larin-Kyösti ja Assisi Franciscuse nimesid.
Jumalaga, majanduskriis book cover
#120

Jumalaga, majanduskriis

2014

Kasvatus ja haridus book cover
#121

Kasvatus ja haridus

2015

Läinud sajandi tuntumaid pedagoogikateadlasi Hilda Taba (1902–1967) sündis, kasvas üles ja sai hariduse Eestis, kuid tegutses peamiselt Ameerika Ühendriikides, jäädes kodumaal kauaks tundmatuks. Raamatu “Kasvatus ja haridus” esimeses osas leidub kaheksa Taba eesti keeles kirjutatud artiklit. Nendest kuus tutvustavad eesti lugejale Ühendriikide elu-olu, kasvatust ja haridust. Raamatu teine osa koosneb Hilda Taba 1930. aastal ingliskeelsena valminud doktoritöö tõlkest eesti keelde. Selle eessõnas ütleb doktoritöö juhendaja prof. Kilpatrick: “Autor asetab põhirõhu kujunemise mõistele. \[—-\] Järgnev uurimus on vaid uusim katse \[—-\] käsitleda ülimalt olulist probleemi, muutumise tõsiasja. Autori spetsiifiline eesmärk aga on esitleda kujunemist alternatiivi ja korrektiivina atomismile, mis kipub praegu olema valdav kõigi inimelu nähtuste teadusliku käsitlemise püüete puhul.”
Sule ja skalpelliga book cover
#122

Sule ja skalpelliga

2015

Siegfried Ferdinand Talvik (1878–1929) kujunes arstiks ja rahvuslaseks ajal, mil toimus märkimisväärne suhtumise ümberhindamine, mis puudutas arsti kohta ühiskonnas ning arstiteaduse eesmärke. Talvik jättis ajalukku märkimisväärse jälje: ta oli üks eestikeelsele Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale alusepanijaist, lõi kaasa seltside töös, oli kõnemees ning teaduse populariseerija kirjasõnas. Ta soovis arstiseisust reformida professionaalses ja eetilises suunas ning leidis, et arst ei peaks olema mitte tagajärgedega tegeleja, vaid ennetaja. Ajakiri «Eesti Arst», mille üks asutajaid ja toimetaja Talvik oli, märkis peale tema šokeerivalt varast lahkumist ära valdkonnad, kuhu professor eriti panustanud oli: kodumaised leeprauuringud, meditsiiniajaloo jäädvustamine, kuurortmeditsiin ning eeskätt kohtuarstiteadus.
Maajumala poig book cover
#123

Maajumala poig

2015

Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase «Maajumala poig» on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase konkreetsemaid ja silmanähtavamaid saavutusi. Raamatu põhiosa moodustavad kaheksakümmend Lutsi maarahva suust kuuldud ja Kallase poolt kirja pandud muinasjuttu. Kallase elutöö mitmekülgsuse tutvustamiseks on koostaja poolt raamatusse pandud ka õige mitmed autori kaasaegsete kirjutised. (Raamatukoi).
Sõjateaduslik testament book cover
#124

Sõjateaduslik testament

2015

Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja kangelaslik juht, vastuoluline kindral, ambitsioonikas, professioonile pühendunud ohvitser. Kohaliku Napoleonina tuntud mees töötas ka sõjaministrina, kuid ei lahkunud ka siis tegevteenistusest. Tema tööd kaitseväe väljaõppeküsimuste sisulisel korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel jäid laiema avalikkuse jaoks tähelepanuta ja paljuski unustati hilisemate arengute tõttu. Reegi näol on tegemist eesti sõjakirjanduse pioneeriga. Ta polnud kindlasti ainus ohvitser, kes avaldas sõjateaduslikke kirjutisi, ent tema tööd tõusevad esile nii kvantiteedi, hõlmatavate aspektide paljususe kui ka kvaliteedi poolest. Reegi kirjutised pälvisid omal ajal ka rahvusvahelist tähelepanu. Kindral Reegi unustatud tekstid väärivad tutvumist ja taasavastamist nii kaitseväelaste kui tsiviilvaldkonna juhtide poolt, kuna neist võib leida rea igihaljaid aegumatuid tähelepanekuid ja tõdemusi.
Ma kujutlen book cover
#125

Ma kujutlen

2015

Enn Põldroos on autor, kes valdab ühtviisi hästi nii pilti kui ka sõna. Käesolevasse raamatusse kogutud tekstid jagunevad oma iseloomult kaheks – ühelt poolt valik Põldroosi läbi aastakümnete kestnud publitsistlikust tegevusest (nii maalikunstnikust kunstivaatleja, kunstiametniku kui lõpuks poliitikuna) ning teiselt poolt põhiliselt juba uuel aastatuhandel kirja pandud memuaristlikud mõtisklused. Põldroos armastab ka kirjatöös tugevaid värve, kontraste ja paradokse. Käesolevas teoses peegeldub maailm ja kunstielu vastu autori isikliku elukogemuse pihtimuslikult ausalt tunnistuselt. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Väikeriigid ja rahvad book cover
#127

Väikeriigid ja rahvad

2016

Nikolai Kaasik (1900–1950) on sündinud Saaremaal Kärla kihelkonnas. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist Tartu Ülikoolis töötas ta stipendiaadina Pariisis, Genfis, Viinis, Göttingenis ning Haagis. Kaasik oli väljapaistev rahvusvahelise õiguse tundja. Käesolev raamat sisaldab Kaasiku artikleid välispoliitiliste ja riiklike probleemide kohta ning tema populaarteaduslikku tööd “Rahvasteliit”, mis ilmus 1933. aastal. Alates 1935. aastast asus Kaasik välisministeeriumi teenistusse. Aastail 1936–1939 oli ta Eesti esindaja Rahvasteliidu täiskogus. 1944. aastal sai temast poliitiline pagulane Rootsis, kus mitmed märgukirjad ja esildised pagulaste õiguste kaitseks on valminud olulisel määral Kaasiku kaastööl. Raamatus sisaldub ka Uno Lõhmuse järelsõna, mis kannab pealkirja “Rahvaste koostöö edasine kulg ehk mis sellest tänaseks saanud”.
Õitse ja haljenda book cover
#129

Õitse ja haljenda

2016

Jaan Eilart (1933–2006) oli taimegeograaf, kelle eluhooleks sai loodushoid ja kultuurihoid. Tema eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset, ta asutas Üliõpilaste Looduskaitseringi (1958), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas, ta juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist. Eilart tundis väga paljusid, suhtles palju, kirjutas ajalehelugusid juubelitel ja mälestuspäevadel, kokkusaamistel jutustades suutis ta kõnelda ka neist, kelle nime muidu ei tohtinud suhu võtta ega mäletadagi. Laias laastus võiks tema kirjutiste ainevallad nimetada nõnda: kodune Järvamaa; ülikoolilinn Tartu; taimeteadus; loodushoid ja kultuurikaitse; mälu mäletamine; kaasteeliste innustamine; kummardus kultuurikandjatele; hädasid ühiskonnas; ja − mis mujal maailmas hääd näha. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli Geograafia osakond.
Kirjad noortele book cover
#130

Kirjad noortele

2016

K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n.-ö. “Parisiana”. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.
Tunne ja tarkus book cover
#131

Tunne ja tarkus

2016

Entsüklopeedia ütleb: Ado Grenzstein (1849−1916) oli ajakirjanik ja pedagoog. Mujalt on meeles, et luuletaja. Temalt on ju tuntud lastelaulu “Viisk, Põis ja Õlekõrs” sõnad. Temalt on ka omaaegsed uudissõnad male ja kabe. Niisiis keelemees? Grenzstein, kes oli õppinud Viini pedagoogiumis ja olnud vabakuulajaks nii Viini kui ka Tartu ülikoolis, jäi suurel määral iseõppijaks ja -mõtlejaks. Käesoleva raamatu kaante vahel on tema kahe väga erineva saksa keeles kirjutatud teose tõlked. Traktaadis “Looduse korraldus” (Pariis ja Leipzig 1913) esitab autor omaleiutatud teravmeelse dualistliku loodusloolise süsteemi. Tema süsteem näib tugevasti tuginevat n.-ö. saksakeelsele (või indoeuroopa?) maailmanägemisele ja mõtlemisele. Seejuures on esimene teostest, “Härraskirik või rahvakirik?” (Jurjev 1899) väga saksa-vastane ja üsna vene-sõbralik. Selles on juttu rohkem Eesti ajaloost, mõisnike vägivallast ja eesti rahva saatusest kui kirikust ja usust. Rahvusküsimuse puhul on keelemees Grenzstein aga paradokslikul moel nõus loobuma emakeelest vene keele kasuks, kui rahvas ise alles jääks. Nii-öelda looduslooliselt. (Toim.)
Akadeemilised mõtisklused book cover
#133

Akadeemilised mõtisklused

2017

Käesolev teos on jaotatud viieks osaks: “Teadusest” räägib teaduskultuurist ja teadusmõttest. “Akadeemiatest” on põhjalik ülevaade tööst Eesti Teaduste Akadeemia presidendina ning Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA struktuurist ja tegevuse eesmärkidest, lisaks akadeemiate positsioonist ühiskonnas. “Oma tegemistest” tutvustab populaarses vormis akadeemiku uurimisteemasid (mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid). “Reisipildid” maalib pilte kohtadest maailmas, mis on Engelbrechtile millegipärast eriti südamelähedaseks saanud. “Mõtetest” avab autori sisemaailma, sisaldades väljavõtteid mõttepäevikust ning intervjuud iseendaga.
Rinnalastest riigitarkuseni book cover
#134

Rinnalastest riigitarkuseni

2017

Johanna Sild-Rebase (1882–1946), majandusteadlase ja ajakirjaniku elu ja tegevus on kuulunud suures osas Eesti avalikkusele. Ta oli Eesti rahvuskongressi liige ja meie teadliku naisliikumise üks pioneere kuuludes ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutajate hulka. Tema tööväljaks sai tollane Eesti ajakirjandus, mille kaudu ta hakkas Eesti ühiskonna arengut mõjutama. Ta kutsus üles nõutama naistele meestega võrdset vabadust ühiskonnas, mõistma majanduses tootmist ja turgu, riigi rahandust, maksukoormusi ja ka kodanike heatahtelisi kohustusi oma enda riigi vastu.
Kirjanduskultuur book cover
#135

Kirjanduskultuur

2017

“Kirjanduskultuur” on teine raamat August Annistilt (1899–1972) “Eesti mõtteloo” raamatusarja. Annisti elu kulges kahes plaanis: ta oli süvenenud sõnakunsti uurija ning samal ajal ka aktiivne ühiskonnategelane ja ideoloog vastloodud Eesti Vabariigis. Ta kuulus sugupõlve, kes kogu oma noorusjõu pühendas oma rahvusriigi ülesehitamisele ja saatuse kujundamisele. Annisti isikliku kirjanduskultuuri alusmüüris seisid ajaloolised asjad: “Kalevipoeg”, “Kalevala” ning muidugi ka kõik antiikeeposed. Need teosed olid tema vaimsuse põhi. Käesoleva köite sisu jaguneb kolmeks: esimene osa keskendub eesti oma kirjanduse omaaegsetele päevaküsimustele ning ka oma kirjandusloole alates Kreutzwaldist ja “Kalevipojast”; teine osa on pühendatud hõimurahva soomlaste kirjandusloole ja kirjandusvõitlustele; kolmas osa tutvustab Euroopat pisut laiemalt.
Raha rusikas book cover
#136

Raha rusikas

2017

Otto Strandman (1875–1941) on meie riikluse ajaloos teiste nimekate riigimeeste seas ehk üks vähem esitletud ja kirjeldatud kuju. Tema kaal õigusteadlasena ja riigimehena oli siiski määratu suur. Ta jõudis Eesti poliitilises elus tegutseda pea neli aastakümmet. Strandman oli esimesi, kui mitte kõige esimene Eesti poliitik, kes asus toetama riiklikku iseseisvust ning oli Maanõukogu esimees, kui see end Eesti kõrgeima võimu kandjaks kuulutas. Strandmani peaministriks olemise ajal peeti Vabadussõja lahinguid, tema juhtimisel viidi ellu radikaalne maareform, mis andis kümnetele tuhandetele peredele võimaluse kodumaal elatist teenida. Tema jõupingutuste tulemusel hoiti Eestis ära hüperinflatsioon ning võeti suurima eksportturu kadudes majanduslik suund Lääne-Euroopale. “Raha rusikas” sisaldab Strandmani poolt peetud kõnesid ja arvamusavaldusi aastaist 1919–1932, sel ajal jõudis ta olla mitmetel riiklikult olulistel ametipostidel. Mahuka saatesõna “Otto Strandman ja tema aeg” on kirjutanud raamatu koostaja M. Gortfelder. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Pank.
Elements of Episodic Memory book cover
#137

Elements of Episodic Memory

1983

Elements of Episodic Memory was a seminal text in the memory literature, highly cited and influential. It has been unavailable for some years, but is now back in print as in its original form, with this reissue. The book examins the critical role that retrieval processes play in remembering. It proposes that the nature of recollective experience is determined by the interaction between the 'episodic' trace information and the 'sematic' retrieval information. This basic theme is elaborated by tracing the development of the ideas considering relevant empirical evidence, relating a proposed theoretical framework to the ideas held by other theorists, and dealing with criticisms advanced by others. These issues are discussed from two perspectives. Firstly, from the point of view of 'detached science': the emphasis here is on ideas, hypotheses, evidence, logic and theory. The second is a personal commentary on the development of ideas at the first viewpoint, and provides observations about the psychology and sociology of a developing science.
Eluteater book cover
#143

Eluteater

2018

Nigol Andreseni (1899–1985) loomingu keskmes on kirjandusteaduslikud uurimistööd. Olulised on ka tema teatrialased kirjutised. Tõsistest uurimustest koosneva tuuma kõrval leiab lugeja sellest raamatust kirjatükket kriitika ja poleemika vallast, mille ülesanne on kaasa aidata autori isiksuse ja tema arengu avamisele. Lisas esitatud poliitiline publitsistika on mõeldud noore Andreseni maailmavaate tutvustamiseks. Kogu Nigol Andreseni ulatuslik kirjanduse- ja teatrialane tegevus oli algusest peale tugevasti seotud ühiskondlike ideedega. Esimene maailmasõda raputas põhjalikult Euroopa vaimuilma ning sõjakatastroofi tohutu ulatus sundis intellektuaale juurdlema selle põhjuste üle. Pahempoolse ilmavaate tõttu värvati Nigol Andresen pärast 1940. aasta juunipööret Varese valitsusse. Aastail 1950–1955 viibis ta vangistuses, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis.
Siis tuli sõda book cover
#145

Siis tuli sõda

2019

August Gailiti (1891–1960) päevakajaline kaastöö ajalehtedele annab võimaluse näha kuulsa kirjaniku üsna varjatud külge – tema elulugu on kujundanud ja määranud nii Läti-Eesti piiriala kirev päritoluliin kui ka kaks maailmasõda. Läti-teema valitseb raamatu esimeses osas. Teise ossa paigutatud Esimese maailmasõja sündmuste ja järgnenud Vabadussõja episoode on ta kirjeldanud sõjakirjasaatjana, teise sõja ajal on ta pigem vaikinud. Kahe sõja vahel on ta seigelnud Euroopas, kirjeldanud andunult, kuid ikkagi muigelsui sealseid kunstirikkusi ning vahest kummalisigi inimsuhteid. Autorit tsiteerides: “Inimesed on nagu nisuväli: ühed kõrred kasvavad kõrgeks ja nende pead on rasketest teradest lookas, teised jäävad kängu ja nad karjuksid tigedusest, kui nad oleksid inimesed. Hea seegi, et mitte iga tige väljendus su kõrvadeni ei ulatu.” Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.
Universaalid ja islam book cover
#146

Universaalid ja islam

2019

Kultuuriteoreetiku ja semiootiku Peet Lepiku (sünd. 1935) semiootika- ja islamiteemaliste ning kriitiliste kirjutiste kogumik jaguneb vastavalt valdkondadele kolme ossa. Esimeses osas asuvad semiootika universaalsustega seotud uurimused, teises seni avaldamata sissevaated islamimaailma ja selle kirjanduspärandisse ning kolmandas osas väljendab autor oma kriitilisi sümpaatiaid ja antipaatiaid. Peet Lepiku tekste iseloomustab punktuaalne defineerimine, semiootilise vaimsuse poolel on tema suurimaks eeskujuks ja kujundajaks Juri Lotman. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.
Julgus olla nõrk book cover
#148

Julgus olla nõrk

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019

2019

Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas “Akadeemia” 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – “Olevik”, “Lähiminevik”, “Kaugminevik ja -tulevik” ja “Valimissüsteemid” – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: “Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda.”
Aegruum book cover
#149

Aegruum

2019

Eesti füüsik ja teadusfilosoof Piret Kuusk (sünd. 1947) on raamatusse kogunud umbes poole oma artiklitest, mille sisuks on üldisemad arutlused teoreetilise alusfüüsika erinevate aspektide üle. Esimese osa artiklid kalduvad filosoofiasse Teises osas arutleb ta füüsika, matemaatika ja loogika vahekordade ning kolmandas osas universumi, ruumi ja aja üle. Neljas ja viies räägivad tuntud füüsikateadlastest erineva vaate nurga alt. Kuues osa koondab autori saatesõnu mitmetele tõlkeraamatutele.
Kultuuriteolised book cover
#153

Kultuuriteolised

2022

Anton Jürgenstein (1861–1933) oli kauaaegne “Postimehe” tegevtoimetaja, lisaks Riigikogu ja enne seda Vene Riigiduuma liige, muuhulgas Vanemuise Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Mõju, mida ta on oma põlvkonnale ja noorematelegi avaldanud rahvakasvatajana üldises mõttes, ajakirjanikuna, kirjanduskriitikuna ja avaliku elu tegelasena, on raske alahinnata. Tänu tema põhjalikele, kuid alati heatahtlikele kirjutistele astuvad meie ette Eesti ärkamis- ja tormilise arengu aja kultuuripõllu teotöölised Alates Ado Reinvaldist ja Elisabeth Aspest kuni Jaan Tõnissoni ja Voldemar Jannsenini. Selle kogumiku 61 lühemas või pikemas loos ei osuta Jürgenstein pelgalt vagudele – ta manab esile nende kündjad oma ajas ja teos. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Maailmas peegelduv veetilk book cover
#155

Maailmas peegelduv veetilk

Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost

2020

Kirjanik, toimetaja ja kriitik Mihkel Mutt on hoidnud oma meeled avatuna ja sule teravana läbi aastakümnete. “Eesti Mõtteloo” sarja köitesse on ta valinud 21. sajandil ilmunud ühiskonnateemaliste esseede paremiku ning järjestanud need nii mõtete järjekindlust kui ka sisemist pinget hoidvaks ahelaks. Kus lõpeb üks kirjatöö, sealt läheb edasi järgmine, maailmavaate terviklikkus ja kaasaegsus lükkavad nende ilmumisdaatumid tagaplaanile ning lugejal ei jää üle muud kui jätkata lehekeeramist hästitempereeritud sõnamuusika rütmis. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Naine raamatute keskel book cover
#156

Naine raamatute keskel

2021

Mall Jürma (1901–1984) on eesti bibliograaf, kirjandusloolane ja Ameerika Hääle ajakirjanik, kelle pühendumus eesti kultuuri järjepidevuse hoidmisel paguluses on hindamatu. Kirjanduskriitikuna kandis ta hoolt eesti kirjanduse tutvustamise, toimetajana uute väljaannete avaldamise eest. Juba Eesti Vabariigi ajal ilmusid raamatukogutöö kõrvalt tema sulest kirjanduse ja kunsti teemalised ülevaated ja arvustused. Väliseesti kirjanduselus osalemine oli selle loomulikuks jätkuks. Paljuski meestekeskseks peetud raamatuilmas olid tema sõnavõtud ühed selgematest ja erapooletumaist, olgu siis tegu Vinsapuu ja Gailiti või Koidula ja Aino Kallase teostega. Mall Jürma oli Eesti Naisliidu ja N. Y. Eesti Naisklubi asutajaliige, korduvalt korp! Filiae Patriae konvendi ja vilistlaskogu juht ning osales eesti patrioodina mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga, AS Rand ja Tuulberg Grupp ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Minu sajand book cover
#157

Minu sajand

2021

Karl August Hindrey (1875–1947) teine kogumik “Eesti mõtteloo” sarjas sisaldab artikleid aastatest 1927–1944. “Minu sajandi” viie osa ehk vaatuse lood jäävad valdavalt kirjaniku sellesse loomeperioodi, kui ajakirjanikutöö kui põhitegevus sai kõrvale pandud. Esimeses vaatuses kohtab veel Euroopa-muljeid ja särtsub poliitika, edasi tulevad Eesti elu-olust pajatavad suviste rännakute jutud. Neljas ja viies vaatus on aga täielikult pühendatud eesti kultuurile, selles tegutsejatele või seda puudutanud inimestele, teostele ja suundumustele. Raamatu lõppakordi moodustavad tagasivaade Jaan Tõnissoni “Postimehele” ja 1940-ndate tumedate tundide murelikud mõttemõlgutused. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Töö, turg ja tulu book cover
#158

Töö, turg ja tulu

2021

Rudolf Jalakas (1914–1997) on majandusteadlane, kelle elukäik on suurepärane näide Teise maailmasõja ajal Eestist lahkuma sunnitud põlvkonna läbilöögivõimest. Tema edule pangadirektorina Rootsis AB Svenska Handelsbanken’is järgnes pidev edasiliikumine, kuni temast sai Rootsi tunnustatumaid majanduseksperte. 1988. aastast oli ta Eesti peaministri majandusnõunik, hiljem rahareformikomitee liige. Aastatel 1990–1993 oli ta Eesti Panga nõukogu liige, 1993–1997 Eesti Panga nõunik. Jalakat on nimetatud rahapoliitika elavaks entsüklopeediaks, tema olulisim uurimisteema oli majanduse konjunktuur. Rudolf Jalaka majandusvaatlusi sisaldav “Töö, turg ja tulu” hõlmab kirjutisi ja sõnavõtte läbi aastakümnete – ajaloost, oma kaasajast, Eestist ja maailmast. Jalaka sõna ja mõte on need, mille kaudu võib aimata neid vähem või rohkem varjatud hoovusi ja hoobasid, mis on mõjutanud maailmamajanduse arengut. Kogumiku koostas Hando Runnel, saatesõna on Urmas Varblaselt.
Eesti kirjanduse mõte book cover
#159

Eesti kirjanduse mõte

2021

Rein Veidemanni (sünd. 1946) Mõtteloo-köide “Eesti kirjanduse mõte” võtab kokku esinduslikuma osa tema kirjandusuurimuslikust loomingust, mida ta on jaganud loengutena Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, ettekannetena konverentsidel, sõnavõttudena kõnetoolides ning kirjutistena akadeemiliste väljaannete ja kultuuriajakirjanduse veergudel. Siit leiab teemasse süvenevaid traktaate, aga ka mõttekujunditest laetud esseid, nii ülevaateid kui ka portreid, nii ääremärkusi kui ka kultuurihariduslikke seisukohavõtte. Käsitlusmeetodiks on võrdlev-ajaloolise, tekstikeskse ja kultuurisemiootilise lähenemisviisi ühendamine. Rein Veidemann on üks vähestest, kes on rakendanud Juri Lotmani ja Tartu semiootikakoolkonna meetodit ning mõistevara eesti kirjanduse käsitlemisel. Saatesõna on kirjutanud Peeter Olesk.
Elu on sümbioos book cover
#160

Elu on sümbioos

2021

Ülestõusmine book cover
#161

Ülestõusmine

2021

Jaan Tõnissoni nimi ja isik on veel vähemalt meie põlve rahvale rahvusmüüdi üheks kangelaskujuks, kelle korduv ülestõusmine meie vaimusilma ees on senini tõsine reaalsus. Ta on öelnud, et kõigil rahvastel, ka kõige väiksematel, on elamisõigus maailmas, nagu suurtelgi. Aga rahvas peab ise ühise tööga oma olemisõigust kasutama, ennast ise arendama ja edasi aitama. Selle aate ja õpetuse nimetuseks on olnud ühistegevus – ainult kõigist üksikisikuist hooliv ühistegevus aitab hääbumise äärel seisvat rahvast viia uuele elule, ülestõusmisele. Jaan Tõnissoni järel käijad rajasid üle maa sadu krediidiühistuid, piimaühinguid, haridusasutusi, kõiksugu ühisettevõtteid. “Ülestõusmine” (EM 161) on tema tekstide kolmas Mõtteloo-kogumik “Kõlbluse ja rahvusluse” (EM 95) ja “Riigivanema” (EM 100) järel ning selgitab tema tegevuse seda osa, mis tema meie rahva kasvatamises ja küpsetamises iseseisvusele on etendanud.
Pagulasmütoloogia book cover
#162

Pagulasmütoloogia

2022

Otmar Pello (1912–1971) oli mitmekülgselt andekas kirikuõpetaja, kelle kultuurialane tegevus ei piirdunud ainult oma koguduse juhtimisega. Tal oli osav sulg ja terav mõte, mille varal sündisid nii usundiloolised kui ka muusikat ja kultuurielu puudutavad kirjutised. Nõnda muutus ka Toronto Vana-Andrese kirik koduks paljudele organisatsioonidele. Seal leidsid ulualuse Toronto Eesti Selts, gaidid ja skaudid, täienduskool, laulukoorid, kaks balletistuudiot, Eesti Ühispank, korteriühing “Nostra Domus”, Eesti Võitlejate Ühing jt. Otmar Pello Mõtteloo-raamatu esimeses osas asuvad eesti kirikutegelasi tutvustavad kirjutised. Teine osa annab lugejale edasi autori armastust ooperimuusika ja filosoofia vastu. Kolmanda osa moodustavad tema Euroopa-reisi mälestused ning neljanda üks tema usundiloolisi põhiteoseid “Vana kirik”. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital
Mida inimesed õpivad book cover
#163

Mida inimesed õpivad

2022

“Eesti Mõtteloo” sarja 163. köitena ilmuv Juri Lotmani (1922–1993) artiklikogumik on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase-kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. “Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge öelge, et ühed mõistavad teda õigesti ja teised mitte. Puškin on teie ees, justkui oleks ta kirjutanud just praegu ja just teie jaoks. Teil on kogu aeg võimalik vestelda geniaalse inimesega, kes tahab teile midagi öelda. Tehke ainult kõrvad lahti, olge tähelepanelikud! Meie sajandi põhihäda on selles, et meil on kinni nii silmad kui ka kõrvad. \[—-\] Niisiis, mida inimesed õpivad? Inimesed õpivad Teadmist, inimesed õpivad Mälu, inimesed õpivad Südametunnistust. Need on kolm õppeainet, mis on hädavajalikud igas koolis ja mis kõik sisalduvad kunstis. Kunst on oma olemuselt Mälu ja Südametunnistuse raamat. Me peame vaid õppima seda raamatut lugema.” Juri Lotmani loengust (1990)
Ilmast ja inimestest book cover
#164

Ilmast ja inimestest

2022

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere vormilt sõnavõttude ja kirjutiste, sisult akadeemiliste arutluste kogumik (“Eesti Mõtteloo” sarjas nr. 164) vastab ühest küljest meie rahva kõige ajakajalisematele küsimustele, teisalt aga annab teadusmaailmale võimaluse selgitada selges, huvitavas ja humoorikaski keeles oma uuemaid saavutusi ja avastusi. Peaaegu iga osa taustaks ja ajendiks on mõni tuline vaidlus Eesti ühiskonnas. Olgu teemaks globaalne või lokaalne, inimene või ühiskond, tervis, väärtused raha või kosmos, vaimsus või religioon, tehnoloogia või tehisintellekt – sõnastuselt on need tekstid kõned, mida võib eeskujuks võtta iga retoorikast huvitatud õppur või teadur.
Tunnistus Õnnistegijast book cover
#165

Tunnistus Õnnistegijast

2022

Rudolf Kallas (1851–1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale meie toonase haritlaskonna absoluutsesse tippu. Kallas oli eesti usuteaduse väljapaistvamaid teerajajaid, kirikuõpetajana hiilgav jutlustaja ja kõnemees. Kristlike väärtuste vahendamine hõlmab suurema osa Kallase mahukast ja laiahaardelisest loomingust, millest „Tunnistus Õnnistegijast“ on selle autori esimene Eesti mõtteloo sarja kuuluv kogumik. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Eestlased eksiilis book cover
#167

Eestlased eksiilis

2022

Helmi Eller (1902–1998) kuulub kirjanduskriitikuna, tõlkijana ja monograafiate autorina samasse ritta seni juba Eesti Mõtteloos ilmunud naisautoritega nagu Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Mall Jürma ja Marju Lepajõe. Keelehoidja ja õpetajana Helmi Eller ise romaane ega luulet ei kirjutanud, küll aga tõlkis Aino Kaldalt viis köidet mälestusi, meesautoritest valis ta tõlkimiseks William Faulkneri ja Vöinö Linna. Lühimonograafia on ta kirjutanud Arvo Mägist, Peeter Lindsaarest ja Ain Kalmusest, arvustajana eelistas pikemalt arutleda proosateoste juures, kujunedes aastakümnete jooksul paguluse juhtivaks kirjanduskriitikuks.
Sõjamõtted book cover
#170

Sõjamõtted

1919

Publitsistikakogumiku «Sõjamõtteid» ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said Eesti maailmasõja ajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes ilmumata lugu. «Eesti mõtteloo» 170. köitele, mis on «Sõjamõtete» kui tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud Peeter Järvelaid.

Authors

Uku Masing
Uku Masing
Author · 2 books
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga.
A.H. Tammsaare
A.H. Tammsaare
Author · 16 books

A.H. Tammsaare, born Anton Hansen, was an Estonian writer whose pentalogy Truth and Justice (Tõde ja õigus; 1926 – 1933) is considered one of the major works of Estonian literature and "The Estonian Novel". Tammsaare was born in 1878 into a farming family. He attended secondary school in Tartu from 1898 to 1903 and from 1903 to 1905 he worked as an editor at the Tallinn newspaper, Teataja. In Tallinn he was able to witness the Russian Revolution of 1905. In 1907 he enrolled as a law student at Tartu University, but in 1911 he was unable to sit his finals, as he became very ill with tuberculosis. He was moved to Sochi on the Black Sea and then to the Caucasus Mountains, where his condition improved. On his return to Estonia, he lived for six years on his brother's farm where he was again affected by illness. Unable to work, he threw himself into his studies and mastered English, French, Finnish and Swedish. After his marriage in 1920 he moved to Tallinn and embarked on the most productive period of his life. His greatest influences were the Russian classics of Dostoyevsky, Tolstoy and Gogol, butt his work also shows the influence of Oscar Wilde, Knut Hamsun and Andre Gide. He occupies a central place in the development of the Estonian novel and is a figure of European significance.

Hermann Keyserling
Author · 1 books
Count Hermann Alexander von Keyserling was a Baltic German philosopher. He was interested in natural science and in philosophy, and before World War I he was known both as a student of geology and as a popular essayist. After loosing his estate in the Russian Revolution, he founded the Gesellschaft für Freie Philosophie (Society for Free Philosophy) at Darmstadt.
Lennart Meri
Lennart Meri
Author · 4 books

Lennart Georg Meri was a writer, film director and statesman who served as the second President of Estonia from 1992 to 2001. Meri was a leader of the Estonian independence movement. In 1941, the Meri family was deported to Siberia along with thousands of other Estonians, Latvians and Lithuanians sharing the same fate. Heads of the family were separated from their families and shut into concentration camps where few survived. At the age of twelve, Lennart Meri worked as a lumberman in Siberia. He also worked as a potato peeler and a rafter to support his family. Whilst in exile, Lennart Meri grew interested in the other Uralic languages that he heard around him, the language family of which his native Estonian is also a part. His interest in the ethnic and cultural kinship amongst the scattered Uralic family had been a life-long theme within his work. The Meri family survived and found their way back to Estonia where Lennart Meri graduated cum laude from the Faculty of History and Languages of the University of Tartu in 1953. On 5 March 1953, the day of Joseph Stalin's death, he proposed to his first wife Regina Meri, saying "Let us remember this happy day forever." The politics of the Soviet Union did not allow him to work as a historian, so Meri found work as a dramatist in the Vanemuine, the oldest theatre of Estonia, and later on as a producer of radio plays in the Estonian broadcasting industry. Several of his films were released to great critical acclaim. Continue reading: http://en.wikipedia.org/wiki/Lennart_...

Mati Unt
Mati Unt
Author · 8 books

Mati Unt was an Estonian writer, essayist and theatre director. Unt's first novel, written at the age of 18 after having finished high school, was Hüvasti, kollane kass (Goodbye, Yellow Cat). This made him famous all over Estonia. He studied literature and journalism at Tartu University in Tartu, Estonia. After this precocious beginning‚ Unt arranged a wide call in the artistic and intellectual circles of Estonia as a writer of the fiction, plays, and criticism. His books The Moon Like the Outgoing Sun, The Debt (1964), On the Existence of life in space, and The Black Motorcyclist rocketed Unt to the top of the novelist world in Estonia. In addition, he served a purpose in bringing avantgarde theatre to post-Soviet Union Estonia. Unt was well known as a theatre director. In 1981, he became a director of the Youth Theatre in Tallinn. In 1979, his novel Autumn Ball (adapted to a movie in 2007 by Veiko Õunpuu) brought him international recognition. Other books include 1990s Notebook of a Donor and the 2001 play Graal!. Films based on Unt's works Tühirand and Sügisball have been created after his death. Mati Unt died in 2005. He is buried in the Metsakalmistu cemetery in Tallinn.

Jakob Johann von Uexküll
Author · 1 books

Jakob Johann Baron von Uexküll was a German biologist. He was the father of Thure von Uexküll, M.D. and grandfather of Jakob von Uexküll.

Hando Runnel
Hando Runnel
Author · 3 books

Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaani[2], keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Runnel on sarja Eesti mõttelugu peatoimetaja aastast 1995. 1992-93 aastail oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetatud ühtegi kõrgkooli. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal[3]. Oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Looming "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos [4]. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts."

Ants Viires
Ants Viires
Author · 2 books

Ants Viires on eesti etnoloog ja kultuuriajaloolane. Viires lõpetas 1937. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi. Samal aastal jätkas ta õppetööd Tartu Ülikoolis, esialgu filoloogia, alates 1940. aastast etnograafia valdkonnas. Samal ajal alustas ta töötamist Eesti Rahva Muuseumis, kus tegutses kuni 1946. aastani, sõja ajal tegeles ta aktiivselt muuseumikogude päästmise ja säilitamisega. Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti Viires sõjaväe politseipataljoni tõlgiks, see seik sai hiljem tema karjäärile saatuslikuks. 1946–1949 oli Viires Tartu Ülikoolis aspirantuuris, lugedes samaaegselt ka loenguid etnograafiast. 1950. aastal algas aga äge "kodanlike natsionalistide" vastu suunatud kampaania, mistõttu äsja aspirantuuri lõpetanud Viires ei leidnud enda haridusele vastavat tööd ning pidi end elatama juhutöödest planeerija, maadeparandaja ja kooliõpetajana (1952–1956). Samaaegselt valmis Viiresel aga oluline uurimus eesti puitarhitektuurist, mille kaitsmisel sai ta 1955. aastal ajalookandidaadi kraadi.

  1. aastal õnnestus Viiresel leevendunud oludes saada tööd Ajaloo Instituudis, kus ta töötas koos Harri Mooraga arheoloogiasektoris, alates 1968. aastast juhtis aga etnograafide rühma tööd. 1977. aastal moodustati eraldi etnograafiasektor, ent Viirest selle juhiks ei jäetud, sest taas meenutati tema sõjaaegseid "patte", pealegi ei astunud Viires NLKP-sse. Alles 1983. aastal õnnestus tal saada vastmoodustatud etnoloogiasektori juhiks, kelleks ta jäi 1988. aastani. Aastatel 1992–1997 oli ta Ajaloo Instituudi etnoloogia ja kunstiajaloo osakonna etnoloogia sektori kohusetäitja. 1996. aastal sai ta Eesti etnoloogia edendamise eest Riigivapi IV klassi teenetemärgi.
Mihkel Mutt
Mihkel Mutt
Author · 8 books

Mihkel Mutt studied philology and journalism at the University of Tartu from 1971 to 1976. After completing his studies, he was an editor at a publishing house and for various literary journals until 1987. He's been also a dramatist at a youth theater (Noorsooteater), worked for weekly newspapers. and written scripts for TV-series. Mihkel Mutt was a member of the literary cooperative "Kupar" that was founded in 1987 by ten writers as the first non-state publishing house in the former Soviet Union. From 1992 to 1999 he was the president of PEN Estonia From 1997 to 2005 Mutt headed the cultural journal Sirp. He has been the editor-in-chief of Estonia's foremost literary magazine Looming since November 2005. Mihkel Mutt made his name as a theatre and literary critic and satirist in the early 1970s. His first short stories were published at the end of the decade and his first book came out in 1980. His early prose is characterized by irony and satire. His novels deal with socio-cultural and interpersonal issues, marriage problems etc. Many of his characters are urban intellectuals or artistically inclined dropouts. In his latest novels he has documented the arrival of the free-market economy and open society in Estonia and their impact on various social groups. Beside novels and stories he has published travel books and books for children and continued as a prolific cultural critic. After the restoration of Estonia's independence he started writing columns for various newspapers (mainly about social issues and world politics). He has translated angloamerican authors for the stage (A.Wesker, T.Stoppard, E.O'Neill, D.Pownall etc.) He has been awarded with the Tuglas' Prize (for the best short story of an year in 1981 and 2007) and has twice received the Virumaa Literature Prize for the best historical novel of an year (in 1994 for Rahvusvaheline mees, describing Estonia's pursuit for international recognition, and Kooparahvas läheb ajalukku, whick looks back at the past half a century in Estonia's history. Among his books are novels, short story collections, children's books, travel diaries, essays and criticism, memoires and a play.

548 Market St PMB 65688, San Francisco California 94104-5401 USA
© 2025 Paratext Inc. All rights reserved